Finantsnõustaja: mõtteviis, mille tõttu VKE-de juhid tegid sageli vigaseid finantsotsuseid, on hakanud muutuma

Ent sageli jõuavadki väike- ja keskmise suurusega ettevõtted finantsekspertide juurde alles siis, kui probleem on juba käes. „See on üks suurimaid vigu,“ kinnitas ta.

Hilinenud tegutsemine ei tekita probleeme üksnes kapitali kaasamisel – sama juhtub sageli ka keerulistes rahavooseisudes. Noorkikas tõi esile, et ettevõtted pöörduvad nende poole tihti siis, kui raha on juba puudu, sagedased on viivitused arvete, maksude või finantskohustuste tasumisega ning puudub täpne selgus lühiajalise likviidsusprobleemi tekkimises. Süvitsi minnes ilmneb, et juhtimisinfo on ebatäpne või puudulik, aruanded jõuavad liiga hilja otsustajateni ning probleemidele ei reageerita õigel ajal.

Samas on Noorkikas märganud muutust. Kümmekond aastat tagasi kaalusid ettevõtjad peaaegu alati vaid kaht valikut: kas palgata täiskohaga finantsjuht või toetuda raamatupidaja ja juhatuse sisetundele. Tänaseks on see mõtteviis muutunud – üha enam ettevõtjaid mõistab, et kulutõhus viis saada professionaalset tuge on finantseksperdi kaasamine osalise koormusega või konkreetseteks projektideks.

„Eriti just startupid ja väiksemad ettevõtted on hakanud mõistma, et finantsjuhti ei ole vaja esmaspäevast reedeni kella üheksast viieni vaid vajaduspõhiselt,“ räägib Noorkikas. „Ettevõte maksab nii vaid vajaliku töö eest, mitte täiskohaga töötaja fikseeritud palka. Nii saab finantsjuhtimise tuge just siis, kui seda on päriselt tarvis, näiteks investeeringute planeerimisel, finantsmudelite koostamisel või strateegiliste otsuste langetamisel. Lisaks toob väline ekspert kaasa kogemuse erinevatest sektoritest, mis võimaldab rakendada parimaid praktikaid.“

Kirjeldatud mõtteviisimuutusele nelja töötajaga Wizen panustabki. Noorkikase sõnul ei tegutse nad traditsioonilise raamatupidamisbüroona, vaid keskenduvad finantsjuhiteenusele, kus finantsjuht ei ole pelgalt andmetöötleja, vaid mõtleb ettevõtte juhiga kaasa, küsib ebamugavaid küsimusi ja aitab ettevõttel paremaid otsuseid teha.

Paljud Wizeniga koostööd tegevad ettevõtted, eeskätt tootmisettevõtted, vajavad regulaarset ja eelarvestamist ja finantsplaneerimist, kulude analüüsi ja optimeerimist, investeeringute rahastamise planeerimist ning efektiivuse ja tulemuslikkuse analüüsi. Kuid pelgalt aruandlusest ei piisa. „Tulemuste hälve iseenesest ei ütle midagi. Küsimus on, mis on selle taga ja mida muuta saab,“ märkis Noorkikas. „Nüüdisaegne juht ei taha teada ainult seda, kas tulemus on eelarvega võrreldes plussis või miinuses, vaid soovib mõista, miks see nii on, ja milliseid otsuseid sellest lähtuvalt teha.“