- OMX Baltic−0,18%293,76
- OMX Riga−0,03%916,06
- OMX Tallinn−0,71%1 964,19
- OMX Vilnius0,00%1 233,86
- S&P 500−0,07%6 610,91
- DOW 30−0,21%45 789,36
- Nasdaq −0,03%22 341,97
- FTSE 100−0,88%9 195,66
- Nikkei 2250,3%44 902,27
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,84
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%98,77
- OMX Baltic−0,18%293,76
- OMX Riga−0,03%916,06
- OMX Tallinn−0,71%1 964,19
- OMX Vilnius0,00%1 233,86
- S&P 500−0,07%6 610,91
- DOW 30−0,21%45 789,36
- Nasdaq −0,03%22 341,97
- FTSE 100−0,88%9 195,66
- Nikkei 2250,3%44 902,27
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,84
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%98,77
Eamets: pankrottide arv esimeses kvartalis kasvas, aga nende arv on endiselt marginaalne
Täna avaldas Statistikaamet ettevõtluse demograafia andmed I kvartalis. See näitab kui palju on uusi ettevõtteid registreeritud ja kui palju on pankrotistunud.
Huvitav on, et kuigi majandus näitas I kvartalis kerget kasvutrendi, siis pankrottide arv kasvas selle aasta esimeses kvartalis 3% võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga. Võrreldes 2023 a. I kvartaliga on pankrottide arv kasvanud 6%.
Absoluutarvudes ei ole pankrottide arv suur. 2023. aasta I kvartalis oli meil pankrotte kokku 34. Selle aasta I kvartalis 55. Võrreldes ettevõtete koguarvuga on need arvud marginaalsed.
Kui vaadata samast andmebaasist kui palju loodi uusi ettevõtteid, siis näiteks selle aasta I kvartalis registreeriti 6371 uut ettevõtet ja seda oli 4,2% vähem kui kaks aastat tagasi. Registreerimine muidugi ei tähenda seda, et ettevõte hakkab ka kohe tegutsema.
Kus loodi kõige rohkem loodi uusi ettevõtteid? Eks nendeks valdkondadeks on need, kus meil ongi kõige rohkem aktiivselt tegutsevaid ettevõtteid. Nendeks olid kutse- teaduse- ja tehnika alase tegevusega tegelevad ettevõtted ning IT sektoris tegutsevad ettevõtted. Kahes valdkonnas loodi 45% uutest ettevõtetest. Palju ettevõtteid registreeriti ka ehituses ja kaubanduses.
Kõige rohkem pankrotistus ettevõtteid töötlevas tööstuses ja kaubanduses.
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele