Millises suunas hakkavad e-arvete kasutamist mõjutama värsked seadusemuudatused, mis jõustuvad tuleva aasta 1. juulist? Ühest küljest saavad kõik ettevõtted võimaluse nõuda endale üksnes e-arvete esitamist, aga teisalt kaob avaliku sektori üksuste kohustus võtta igal juhul vastu üksnes e-arveid.

- Finantsuudised.ee juht Villu Zirnask
- Foto: Raul_Mee
Optimistid usuvad, et e-arve kasutamine saabki uue hoo, sest „kõik, kes oma partnerilt e-arvet küsivad, peavad selle nüüdsest saama“ ning sisuliselt e-arvete kohustus laieneb.
Pessimistid seevastu kahtlevad, kas ikka on mõistlik pehmendada praegu kehtivat nõuet avaliku sektori asutustele – muutus tekitab tagasikäigu riski riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste üksuste e-arveldamisel. „Kui regulatsioon muutub, tekib tõenäoliselt siiski näiteid, kus asutus tuleb partnerile vastu ja e-arvet ei nõua.“
Eesti avalikus sektoris on masintöödeldavate arvete ehk e-arvete esitamine olnud kohustuslik alates 2019. aastast, kuid erasektoris on e-arvete laiem levik takerdunud. Muudatuste eesmärgina ongi eelnõu koostajad deklareerinud „toetada digitaalse arveldamise täielikku kasutuselevõtmist avaliku sektori kõrval ka erasektoris“.
Seaduseelnõu seletuskirjast saab lugeda, et muutusi disainides on toetutud E&Y-lt 2021. aastal tellitud uuringule „ E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses“. Uuringust selgus kaks peamist takistust:
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Riigikogu võttis 62 poolt- ja 12 vastuhäälega vastu valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse, mis kaotab avaliku sektori üksuste kohustuse võtta igal juhul vastu üksnes e-arveid. Teisalt sätestab seadus kõigi raamatupidamiskohuslaste õiguse nõuda müüjalt e-arve esitamist – selleks peab end märkima äriregistris ainult e-arvete vastuvõtjaks.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kuulutas äsja, et valmis sai Strateegia Akadeemia uus saade, kus räägitakse reaalajamajandusest, mis „aitab säästa tühja töö tegemisest“. Ja väidetakse, et esmatähtis pole aruannete hulga vähendamine, vaid aruannete täitmiseks kuluva aja kokkuhoid.
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.