2024. aasta teises kvartalis peatus Eestis kaks aastat kestnud majanduslangus, mille käigus kahanes majanduse kogutoodangu maht kokku 5,7%. Languse ulatust arvestades võib öelda, et varasemate kriisikogemustega võrreldes on selle mõju tööturule olnud tagasihoidlik.

- Eesti Panga ökonomistid Orsolya Soosaar ja Lauri Matsulevits
- Foto: Eesti Pank
Languse-eelse tipuga võrreldes on palgatöötajaid nüüdseks umbes 1,2–2,5% vähem – täpne hinnang oleneb andmeallikast. Hõive kokku on aga väga lähedal oma 2023. aasta alguse tipule, sest samal ajal kui palgatöötajaid jäi vähemaks, suurenes ettevõtjana hõivatute arv.
Tööturu vastupidavust võis toetada reaalpalga ulatuslik kahanemine 2022. aastal, kui ettevõtted hinnakasvu kiirenemisest lühikest aega võitsid, samal ajal kui palgakasvu hoogustumine viibis.
Koondamise suhtes võis ettevõtteid varasemast ettevaatlikumaks teha ka kriiside-eelne tööjõupuudus ja koroonaviiruse kriisi kogemus, mis näitas, et pärast nõudluse taastumist on keeruline kiiresti uusi töötajaid värvata.
Koos majanduslanguse pidurdumisega on näha positiivseid märke ka tööjõunõudluses. Näiteks töökuulutuste arv pole selle aasta vältel kahanenud, ettevõtete ootused edasise hõive suhtes stabiliseerusid, registreeritud töötute arv on püsinud peaaegu muutumatu ning tööstus- ja ehitussektori hõive ei kahane endise kiirusega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Praegusaegse ja edumeelse ettevõtte jaoks on põhipanga vahetamine hästi läbimõeldud ja strateegiline samm, mis võib tuua märgatavat kasu. Coop Panga ärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas lükkab ümber müüdi, et pangavahetus on ettevõttele keeruline, ajamahukas ja riskantne: „Tänapäeval pole küsimus enam selles, kuidas panka vahetada, vaid miks. Võit seisneb kulude kokkuhoius ja paremas teeninduses.“