Swedbank: 2026. aastal inimeste ostujõud paraneb ja välisnõudlus lubab mõõdukat ekspordikasvu

Esialgsetel andmetel oli Eesti majanduse aasta esimene pool varem oodatust nõrgem, mistõttu vähendas Swedbank SKP kasvuprognoosi selleks aastaks 0,6%-ni. „Samas polnud prognoosi koostamise ajal veel teada käesoleva aasta esimese kuue kuu SKP-d, mis oleks võrreldav statistikaameti poolt kuni 2024. aastani revideeritud SKP-ga. Uuendame oma majanduskasvu prognoosi täpsustatud numbrite järgi hiljem. Järgmiseks aastaks ootame majanduskasvu kiirenemist 2%-ni ja ülejärgmisel aastal 2,3%-ni.“

Üksikud näitajad peegeldavad majanduse olukorda üsna erinevalt. Jaemüügi mahukasv on küll hoogustunud, kuid see ei ole laiapõhjaline ning toidukaupade müügimaht väheneb. Selle aasta alguses kehtestatud uus sõidukimaks koos registreerimistasuga on hoidnud autode müügi languses. Ka Swedbanki kaardimaksete statistika viitab aasta esimesel poolel eratarbimise vähenemisele.

Tarbijahinnad on selle aasta esimese seitsme kuu jooksul tõusnud aastases võrdluses 4,7%, kuid inflatsioon on viimastel kuudel ootuspäraselt kiirenenud. Panga prognoosi järgi tõusevad tarbijahinnad sel aastal 5,5%, millest ligikaudu pool tuleb kõrgematest maksudest ja tasudest (käibemaks, aktsiisid, sõidukimaks). Järgmiseks aastaks oodatakse inflatsiooni aeglustumist 3,7%-ni. Sealjuures on nii sel kui ka järgmisel aastal suurim mõju inflatsioonile toiduainehindade kasvul.

Kõrge inflatsioon koos maksutõusudega on andnud löögi majapidamiste ostujõule ning reaalne eratarbimine sel aastal väheneb. Nõrgemat eratarbimist põhjustab ka hõivatute arvu väike langus.

Järgmiseks aastaks valitsuse poolt plaanitud maksuküüru kaotamine vähendab aga maksukoormust ning suurendab majapidamiste sissetulekuid. Madalamad intressimäärad ning tasapisi paranev korterite hinna ja netopalga suhe on aidanud suurendada sel aastal eluaseme taskukohasust. Järgmisel aastal peaks reaalse netopalga oodatav jõuline kasv aitama ergutada nii eratarbimist kui eluasemeturu aktiivsust. Samuti kajastub madalamate intressimäärade toel hoogu kogunud mittefinantsettevõtete ja majapidamiste eluasemelaenude portfellide kasv üha enam ka investeeringutes.

Juunis suurenes töötleva tööstuse tootmismaht eelmise aasta lõpuga võrreldes 9%, kusjuures suurima panuse andis puidutööstus. Vaatamata sellele märkimisväärsele kasvule on töötleva tööstuse toodang siiski 14% madalam 2022. aasta kevadisest tipptasemest. Müük siseturule on selle aasta esimesel poolel kasvanud küll kaks korda kiiremini kui eksport, aga kuna töötleva tööstuse ettevõtted ekspordivad ligi kaks kolmandikku oma toodangust, oli ekspordi ja siseturule müügi mõju üsna sarnane.

Selle aasta esimesel poolel ekspordikasv jätkus, kusjuures kaupade eksport kasvas teenustest peaaegu poole kiiremini. Eesti tööstussektori kindlustunne ja tootmisootused on viimastel kuudel küll veidi halvenenud, kuid need on aasta tagusega võrreldes märgatavalt paremad. Vaatamata faktile, et USA kaubanduspoliitika halvendab välisnõudluse väljavaadet, peaks see järgmisel aastal tulema varasemast parem ja lubab prognoosida Eesti ekspordile mõõdukat kasvu.

Rahvusvahelises võrdluses kasutatava tööjõu-uuringu kohaselt oli selle aasta esimese poole 8,2%-ne töötuse määr kõrgem kui aasta tagasi, kuid registreeritud töötus on samas viimase viie aasta madalaimal tasemel. Samuti on koondatute arv varasemast väiksem ja töötajate registris on töötajaid rohkem kui aasta tagasi. Majanduskasvu oodatav kiirenemine järgmisel aastal parandab olukorda ka tööturul. Pärast hõivatute arvu mõningast langust käesoleval aastal, peaks see järgmisel aastal taas suurenema.