Möödunud nädalal toimus Rootsi riigi võlakirjade emissioon, mille käigus kaasati raha kahe aasta pikkuste dollaris noteeritud võlakirjadega.

- SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur
Investoritele väljastati riigi võlakirju kahe miljardi eest, kuid koguhuvi ulatus enam kui 8, 8 miljardi dollarini. Laenu saadi USD mid-swap+ 26 baaspunkti tasemelt, ehk kõigest 1, 725 baaspunkti kõrgemalt kui kaupleb USA võlakiri. Rootsi võlakirja tootluseks kujunes 3, 458% ning väärtpabereid jaotati 45-le investorile, kelle seast enamus olid pangad ja keskpangad. Emissiooni üks peakorraldajatest oli ka SEB Grupp.
Dollari intress püsib kõrgel
Kui Euroopa Keskpanga baasintressimäär on viimase kahe aasta jooksul langenud 4% pealt 2%- ni ning Rootsi intress isegi 1, 75%- ni, siis USA dollari intress jääb endiselt 4-4, 25% tasemele. Sellest tulenevalt sai meie naaberriik ka oluliselt kõrgema intressiga laenu kui oma koduvaluutas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti valitsus emiteeris 21. oktoobril 500 miljoni euro väärtuses võlakirju, mille lunastamistähtaeg on 2034. aasta jaanuaris. Võlakirjade tulususeks lõpptähtajani kujunes 3,181%.
16. septembril möödub esimene aasta Eesti riigi siseriikliku võlakirja emiteerimisest ja 16. septembril toimub ka nende võlakirjade esimese aasta intressimakse.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.