Justiits- ja digiministeerium on avaldanud seisukoha, et kelmide poolt võetud laenude tühistamine on kelmuse ohvri jaoks lihtne viis laenu tasumisest pääsemiseks. Advokaadibüroo Hedman advokaat Märt Mürk aga ütleb , et tegelikkuses on kelmide poolt võetud laenu tühistamisel mitmeid olulisi nüansse.

- Advokaadibüroo Hedman advokaat Märt Mürk
- Foto: Hedman
"Kohtupraktika ei toeta paraku ministeeriumi seisukohta kelmuse teel võetud laenu tühistamise osas. Samuti tuleb meeles pidada, et isegi eduka tühistamise korral on tõenäoline, et laenu põhisumma tuleb ohvril siiski tagasi maksta," rõhutas Mürk.
Ministeerium on oma seisukohas viidanud kahele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) sättele (§ 94 lg-le 4 ja § 129 lg-le 1). Asjakohane on nendest eelkõige esimene ehk TsÜS § 94 lg 4, mis võimaldab pettuse teel tehtud tehingu tühistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
- Teine pool ehk laenuandja teadis või pidi teadma, et tehing on tehtud pettuse teel või
- Teine pool ehk laenuandja ei teadnud, et tehing on tehtud pettuse teel, kuid lepingu alusel omandas õiguse pettuse toimepannud kolmas isik.
"Esimene võimalus ei tule tõenäoliselt argumendina kõne alla, kuna praktikas on peaaegu võimatu tõendada, et pank või muu laenuandja andis laenu teades, et tegemist on pettusega," kommenteeris Mürk. Ta lisas, et üldjuhul ei ole laenuandjal võimalik pettust tuvastada, sest kelm sõlmib laenulepingu ohvri digitaalallkirja kuritarvitades. "Laenuandja vaates näib, justkui tehinguid teeks ohver ise. Kui laenuandja oleks teadnud, et tegemist on pettusega, ei oleks ta laenu tõenäoliselt andnud."
Praktikas on peaaegu võimatu tõendada, et pank või muu laenuandja andis laenu teades, et tegemist on pettusega.
Ministeerium on viidanud eelkõige teisele võimalusele, mis käsitleb olukorda, kus lepingu alusel on õiguse omandanud pettuse toimepannud isik.
Hedmani advokaat rõhutas aga, et siinkohas tuleb eelkõige vaadata kehtivat kohtupraktikat ning Riigikohus on selgitanud, et antud säte rakendub vaid juhul, kui pettur on lepingu alusel vahetult omandanud mõne õiguse (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-153-09, p 22).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui veel 2024. aastal kaotasid Eesti inimesed erinevatele finantspetturite skeemidele 8,8 miljonit eurot, siis möödunud aastal see summa politsei- ja piirivalveameti hinnangul lausa kolmekordistus. Aastaga suutsid kriminaalid Eesti inimestelt kätte saada üle 29 miljoni euro. Sellest ligi 11,5 miljonit eurot läks erinevate pangapettuste arvele.
Finantspettused ei ole enam teema, mis puudutab "kedagi teist" - kõik finantsosakonnad on petturite peamiste sihtmärkide hulgas, sest just siin liiguvad arved, kinnitused ja maksed.
SEB teatas, et mullu langes neil pettuse ohvriks 15% vähem kliente kui aasta varem, kuid kaotatud raha maht tõusis 10%, mis on peamiselt põhjustatud juriidiliste isikute kontodele juurdepääsust ning eraisikute puhul sularaha skeemidest.
Tänavune Pärnu Finantskonverents pakub osalejatele ühe valikuna seninägematut võimalust Pärnu konverentside ajaloos - minna olümpiamängude pronksmedalisti Allar Raja juhendamisel kaheksapaatidega Pärnu jõele tiimitunnet leidma.