Üle poole Eesti kaubandusettevõtetest ootab tänavu müügitulu kasvu, kuid tüüpilise kaupmehe jaoks piirdub kasvuootus 2%-ga. Samal ajal on ettevõtted kasumlikkuse paranemise suhtes mullusest optimistlikumad, ehkki tarbijate kasvav hinnatundlikkus avaldab kaupmeestele üha suuremat survet, selgub Swedbanki 2026. aasta kaubandusettevõtete uuringu tulemustest.
Tellijana saad artiklit lugedes teada:
- millistes kaubandusharudes oodatakse tänavu suurimat kasvu ja kus nähakse hoopis langust;
- kuidas kirjeldab Maie Savtšenko tarbijate hinnatundlikkuse mõju kaupmeeste kasumile ja investeerimisplaanidele
(2 punkti).
Enam kui 300 valdkonna ettevõtte seas tehtud esindusliku uuringu tulemused näitavad, et kaubanduse kasvupilt on tänavu tugevalt lõhestunud: kui kütusemüüjad prognoosivad müügitulu kasvuks koguni 24% ning sõidukite ja varuosade müüjad 14%, siis näiteks kodu- ja sisustuskaupade müüjad ootavad 3% langust. Sektori keskmine müügitulu kasvuootus on 9%, kuid Swedbanki kaubandussektori juhi Maie Savtšenko sõnul tasub pigem jälgida mediaani, milleks on 2%.
Tüüpiline kaupmees ootab tänavu küll kasvu, kuid pigem mõõdukas tempos.
„Keskmist veavad kõrgemaks ennekõike üksikud kiirema kasvuga kaubandusharud. Tüüpiline kaupmees ootab tänavu küll kasvu, kuid pigem mõõdukas tempos. Sektorit tervikuna vaadates on optimism hakanud taastuma, ent ettevõtete fookus on ennekõike oma positsiooni hoidmisel ja kasumlikul kasvul," selgitas Savtšenko.
Kasvuootuste kõrval on paranenud kaupmeeste usk kasumlikkuse suurenemisse: tänavu ootab kasumlikkuse kasvu 48% vastanutest, võrreldes 38%-ga eelmisel aastal. Pea pool ettevõtetest näeb, et kasumlikkust saab parandada tööprotsesside tõhustamisega, ning 85% peab oluliseks müügimahu kasvu. Prognoositav EBITDA-marginaal püsib siiski mullusega samal 3% tasemel.
Hinnatundlikkus mõjutab kogu sektorit
Erinevused ei puuduta ainult käibeootusi, vaid ka ettevõtete võimalusi hindu tõsta ja müügimahtu kasvatada. Kui osa ettevõtjaid loodab tõsta nii hindu kui ka suurendada müügimahtu, siis teised näevad ette, et müügimaht või kasum väheneb ning hindu ei ole võimalik tõsta. Näiteks kütuse- ja elektroonikaettevõtted prognoosivad tugevat müügihindade kasvu, kuid moe- ja rõivakauplused sellele ei looda.
74% uuringule vastanud ettevõtetest peab hinnasurvet oluliseks riskiks ning see puudutab sisuliselt kogu sektorit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Loe Uusküla, Eametsa, Mertsina, Oja ja Müürsepa vaadet Eesti majanduse esimesele poolaastale ja hinnagut 2026. aasta teise poole väljavaadetele.
Statistikaameti andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2026. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,8%. Jooksevhindades moodustas SKP teises kvartalis 11,1 miljardit eurot.
Lords LB Asset Management viib kuni 30. septembrini läbi Baltic Core Property Fundi fondiosakute avalikku pakkumist. Fond plaanib luua toimivatest ja üüritulu tootvatest A-klassi ärihoonetest koosneva portfelli ning selle esimene kavandatav ost on Vilniuse kesklinnas asuv ärikeskus Artery, mille täituvus on 98%. Mida tähendab fondiosak investorile, millised tegurid määravad selle väärtuse muutumise ja millest moodustub investeeringu tootlus?