Tõnu Palm • 12 september 2019

Tõnu Palm: Eesti vajab investeeringuid pikaajalisse kasvu

Eesti majanduskasv aeglustub järgmisel aastal allapoole 3 protsendi piiri ja käes on aeg pikaajalist kasvu toetavateks reformideks, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

Tõnu Palm.  Foto: Konstantin Sednev

Eesti majanduskasvu määrad on läbinud tipptaseme ning sellele järgneb juba mõõdukam areng, mis on ilmne aina rohkemates Euroopa riikides. Kaubandustõrgete taustal on käimas majanduskasvude sünkroniseeritud aeglustumine ja selle keskmes on tööstus.

Samas on Eestit globaalse kaubanduse aeglustumine siiani vaid vähesel määral mõjutanud. Oodatust paremat tulemust võib seostada ekspordi keskendumisega tugevama kasvuga Euroopa riikidele, euroala keskmisest tugevama tööjõunõudlusega ning soodsa keskkonnaga ehitus- ja eluasemeinvesteeringuteks. Baasintressid on võtnud taas suuna langusele.

Majanduskasvu riskid on selgelt kasvutrendil, samas me ei prognoosi põhistsenaariumina euroalal ega muudes suuremates arenenud riikides ulatuslikku majanduslangust. Eesti peamistel eksporditurgudel, nagu näiteks Saksamaa ja Põhjamaad, kasv aeglustub, ent ei hangu, mis toetab ekspordinõudluse tagasihoidlikku suurenemist alates teisest poolaastast. Lisaks nõudluse jahtumisele piirab Euroopa eksportööride tulusid tagasihoidlikum ekspordihindade areng.

Eesti nominaalne tööjõukulu tunnis on viimase 14 aastaga edukalt suurenenud tagasihoidlikult 19%-lt kuni 40%-le euroala keskmisest, kuid vahe euroalaga püsib soovimatult suur. Eesti kaotab talente headele konkurentidele. Majanduskasvu aeglustumise taustal on otstarbekas toetada sissetulekute lähenemist euroala keskmisele tasemele, mis võiks olla Eesti 2035 üheks selgeks arengu eesmärgiks. Selleks on vajalik majanduse pikaajalist kasvu arendada struktuurireformide toel, mis hõlmaks ennekõike tööjõuturgu, teadust ja tehnoloogiat ning digiteerimist.

Vananemise investeeringud

Lisaks aeglustuvale välisnõudlusele seisab majanduse ees pikaajalise väljakutsena elanikkonna vananemine. Eakate aktiivsusmäär on alates sajandivahetusest peaaegu kahekordistunud. Nimelt on eakate (üle 60–64aastaste) tööjõus osalemise määr tõusnud euroalal koguni 27% (21%-lt 2000. aastal 47,9%-le 2019. aasta esimeses kvartalis) ning Eestis 32% (63,8%-le).

Vanemaealiste sissetuleku kasvamine on võimalik rohkem teenides, kauem tervena tööjõuturul osaledes ja nutikamalt säästes. Need ei ole lihtsad struktuurireformid ja tänastelt investeeringutelt teenitakse tulu pikema ajahorisondiga. Seega investeeringutega näiteks haridusse ja eesti keelele üleminekule tuleb alustada juba täna.

Väärikas vananemine koos kauem tööturul osalemisega on eduka majandusega Euroopa riikide arengu loomulik osa. Vananemine nõuab ulatuslikke struktuurireforme, et tasakaalustada tulevasi suurenevaid tervishoiu- ja sotsiaalkindlustuse kulusid majanduse pikaajalise sissetulekute kasvuga. Pensioniks tuleb säästa nii, et ei jääda lootma vaid esimesele sambale.

Jaga lugu:
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Bret Metsküla
Bret MetskülaFinantsuudised.ee juhtTel: 58 117 860
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79