Tõnu Palm: Eesti vajab investeeringuid pikaajalisse kasvu

Eesti nominaalne tööjõukulu tunnis on viimase 14 aastaga edukalt suurenenud tagasihoidlikult 19%-lt kuni 40%-le euroala keskmisest, kuid vahe euroalaga püsib soovimatult suur. Eesti kaotab talente headele konkurentidele. Majanduskasvu aeglustumise taustal on otstarbekas toetada sissetulekute lähenemist euroala keskmisele tasemele, mis võiks olla Eesti 2035 üheks selgeks arengu eesmärgiks. Selleks on vajalik majanduse pikaajalist kasvu arendada struktuurireformide toel, mis hõlmaks ennekõike tööjõuturgu, teadust ja tehnoloogiat ning digiteerimist.

Lisaks aeglustuvale välisnõudlusele seisab majanduse ees pikaajalise väljakutsena elanikkonna vananemine. Eakate aktiivsusmäär on alates sajandivahetusest peaaegu kahekordistunud. Nimelt on eakate (üle 60–64aastaste) tööjõus osalemise määr tõusnud euroalal koguni 27% (21%-lt 2000. aastal 47,9%-le 2019. aasta esimeses kvartalis) ning Eestis 32% (63,8%-le).

Vanemaealiste sissetuleku kasvamine on võimalik rohkem teenides, kauem tervena tööjõuturul osaledes ja nutikamalt säästes. Need ei ole lihtsad struktuurireformid ja tänastelt investeeringutelt teenitakse tulu pikema ajahorisondiga. Seega investeeringutega näiteks haridusse ja eesti keelele üleminekule tuleb alustada juba täna.

Väärikas vananemine koos kauem tööturul osalemisega on eduka majandusega Euroopa riikide arengu loomulik osa. Vananemine nõuab ulatuslikke struktuurireforme, et tasakaalustada tulevasi suurenevaid tervishoiu- ja sotsiaalkindlustuse kulusid majanduse pikaajalise sissetulekute kasvuga. Pensioniks tuleb säästa nii, et ei jääda lootma vaid esimesele sambale.