Kas ettevõtete aruandlus vajab kultuurišokki?

Nõustamisfirma EY raportist “Does corporate reporting need a culture shock?” selgub, et maailma suurfirmade juhid tunnevad kasvavat survet pakkuda investoritele ja teistele huvigruppidele enamat kui finantsinfo. Näiteks andmeid selle kohta, kui terve on ettevõtte kultuur.

Rahandusministeerium võttis kokku seadusemuudatused, mis 2020. aastal jõustuvad.

2017. aastal esitati Eestis 11 saneerimisavaldust ja 421 pankrotiavaldust.

Usaldusühingute arv on viimase 10 aasta jooksul pea kahekordistunud, samal ajal kui aktsiaseltside arv on märgatavalt vähenenud.

Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.