- OMX Baltic0,26%314,13
- OMX Riga−0,33%910,7
- OMX Tallinn0,17%2 147,67
- OMX Vilnius0,25%1 509,52
- S&P 5000,05%7 411,98
- DOW 300,46%51 947,25
- Nasdaq −0,64%24 975,82
- FTSE 1000,91%10 736,23
- Nikkei 225−2,73%64 611,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%88,96
- OMX Baltic0,26%314,13
- OMX Riga−0,33%910,7
- OMX Tallinn0,17%2 147,67
- OMX Vilnius0,25%1 509,52
- S&P 5000,05%7 411,98
- DOW 300,46%51 947,25
- Nasdaq −0,64%24 975,82
- FTSE 1000,91%10 736,23
- Nikkei 225−2,73%64 611,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%88,96
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas ettevõtete aruandlus vajab kultuurišokki?
Pealkirjas esitatud küsimus on nõustamisfirmas EY koostatud finantsarvestuse 2019. aasta uuringuraporti pealkiri („Does corporate reporting need a culture shock?“). Küsimus tõstatus sellest, et 74% umbes tuhandest suurfirmade finantsjuhtidest ja finantskontrolleritest, keda uuringu raames küsitleti, ütles, et investorid tahavad neilt saada üha enam mittefinantsinfot.
Mitme alateema puhul (visioon ja eesmärk, inimkapital, bränd) väitsid paljud, et see info on ettevõttel aastaaruandes olemas, aga näiteks ettevõtte kultuuri puudutava info kohta ütles seda vaid 39%. Ettevõtte kultuuri osas on lõhe info nõudluse ja pakkumise vahel kõige suurem. Ühest küljest: milliste mõõdikute abil ettevõtte kultuuri iseloomustada? Teisest küljest: just kiivas kultuur on tihtipeale andnud ettevõtete börsiväärtustele ootamatuid kabelimatse ja mõistagi sooviks iga investor selle riski suurusest paremini teadlik olla.
Seotud lood
Nõustamisfirma EY raportist “Does corporate reporting need a culture shock?” selgub, et maailma suurfirmade juhid tunnevad kasvavat survet pakkuda investoritele ja teistele huvigruppidele enamat kui finantsinfo. Näiteks andmeid selle kohta, kui terve on ettevõtte kultuur.
Rahandusministeerium võttis kokku seadusemuudatused, mis 2020. aastal jõustuvad.
2017. aastal esitati Eestis 11 saneerimisavaldust ja 421 pankrotiavaldust.
Usaldusühingute arv on viimase 10 aasta jooksul pea kahekordistunud, samal ajal kui aktsiaseltside arv on märgatavalt vähenenud.
Kuni 29. juulini saavad Balti investorid veel märkida Leedu ühe suurima kinnisvaraarendaja KAITA Group ettevõtte KAITA LV LIVING SIA emiteeritud võlakirju. Kaheaastased võlakirjad pakuvad 10% aastast intressi ja minimaalne investeerimissumma on 1000 eurot.
Enimloetud
1
Võlakirjade märkimisperiood kestab 29. juulini
2
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
DNB Bank saab tehingust 1 miljard Norra krooni raamatupidamislikku kahjumit
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele