2017. aastal esitati Eestis 11 saneerimisavaldust ja 421 pankrotiavaldust.
Janno Järve kirjutab raportis „Eesti ühingute statistiline ülevaade“, et puuduvad kergelt töödeldavad andmed selle kohta, millega saneerimismenetlused lõppesid. „Saneerimised on küllaltki tihedalt seotud majandustsükliga: kui 2009. aastal alustati 92 saneerimismenetlust, siis 2017. aastaks oli see näitaja langenud 11-ni. Lõpetatud järelevalvemenetluste arv on kättesaadav alates 2014. aastast (pärast sellekohast seadusemuudatust) ja ulatus 2017. aastal 9-ni. Ühtlasi paistab, et lõpetatud järelevalvemenetluste arv kõigub aastati päris palju, aga kuna tegemist on suhteliselt harva nähtusega, siis on see ka ootuspärane.“
Seotud lood
Usaldusühingute arv on viimase 10 aasta jooksul pea kahekordistunud, samal ajal kui aktsiaseltside arv on märgatavalt vähenenud.
Tuleks loobuda nõudest, et omakapital ei või olla väiksem kui seaduses sätestatud miinimumkapital, soovitatakse justiitsministeeriumi tellimusel Tartu ülikooli õigusteadlaste koostatud ühinguõiguse revisjoni analüüsis-kontseptsioonis.
Kui osanikud määravad tasu, mis ei ole mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga, on osaühingul õigus nõuda juhatuse liikmelt ülemäärase tasu tagastamist.
Olukord, kus äriühing annab või tagab laenu oma osanikule, aktsionärile või juhatuse liikmele, on üsna igapäevane. Samas sätestab äriseadustik laenu andmisele piiranguid, mistõttu toon välja kõige tõenäolisemalt tekkida võivad probleemid ja maksuriskid, kirjutab Grant Thorntoni vastutav õigusnõustaja Aet Sallaste.
Maksueelis ei tohi olla tehingu eesmärk
Kui analüüsis või kirjavahetuses on selgelt kirjas, et tehing tehti sellisel viisil just maksueelise saamiseks, võib see olla väga kaalukas tõend maksustamiseks, ütles maksu- ja tolliameti tulumaksuosakonna juht Madis Laas.