Suure naaberriigi muutumine teiseks Põhja-Koreaks tähendab seniste nappide majandussidemete täielikku katkemist, ent ka kallimaid energiahindasid ja kõrget inflatsiooni. Õnneks on Eesti majandus seni kulgenud tugevas pärituules, mida ei suuda peatada ka praegu toimuv, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkle Nestor nädala kommentaaris.

- SEB majandusanalüütik Mihkle Nestor.
- Foto: Andras Kralla
Mida siis sõda meie ukselävel ja sellega kaasnenud sanktsioonid Venemaale meie majanduse jaoks tähendavad? Eesti otsesed majandussidemed Venemaaga on ajas pidevalt vähenenud. Kui veel kümme aastat tagasi moodustas kaubavahetus Venemaaga 12% Eesti ekspordist, siis mullu kõigest 4%. Enamgi – kui jätta kõrvale kaubad, mida Eesti vaid vahendab, siis siin toodetud kaupade ekspordis oli Venemaa osakaal kõigest 2%. Seega oli Venemaa Eesti kaupade jaoks tähtsuselt alles 12. sihtkoht. Peamiselt on Venemaale müüdud erinevaid masinaid, ent ilmselt ei ole palju ettevõtteid, kelle jaoks oleks Venemaa olnud ainus või isegi põhiline turg.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?