Suure naaberriigi muutumine teiseks Põhja-Koreaks tähendab seniste nappide majandussidemete täielikku katkemist, ent ka kallimaid energiahindasid ja kõrget inflatsiooni. Õnneks on Eesti majandus seni kulgenud tugevas pärituules, mida ei suuda peatada ka praegu toimuv, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkle Nestor nädala kommentaaris.
- SEB majandusanalüütik Mihkle Nestor. Foto: Andras Kralla
Mida siis sõda meie ukselävel ja sellega kaasnenud sanktsioonid Venemaale meie majanduse jaoks tähendavad? Eesti otsesed majandussidemed Venemaaga on ajas pidevalt vähenenud. Kui veel kümme aastat tagasi moodustas kaubavahetus Venemaaga 12% Eesti ekspordist, siis mullu kõigest 4%. Enamgi – kui jätta kõrvale kaubad, mida Eesti vaid vahendab, siis siin toodetud kaupade ekspordis oli Venemaa osakaal kõigest 2%. Seega oli Venemaa Eesti kaupade jaoks tähtsuselt alles 12. sihtkoht. Peamiselt on Venemaale müüdud erinevaid masinaid, ent ilmselt ei ole palju ettevõtteid, kelle jaoks oleks Venemaa olnud ainus või isegi põhiline turg.
Seotud lood
Kuidas alustada ärianalüütikaga väikeses tootmisettevõttes? Ärianalüütika (BI, Business Intelligence) on oluline tööriist, mis aitab isegi väikestel tootmisettevõtetel teha andmepõhiseid otsuseid, parandada efektiivsust ja suurendada kasumlikkust. Kuigi see võib alguses tunduda keeruline, saab BI kasutuselevõtu jagada loogilisteks sammudeks, mis on jõukohased ka väiksematele ettevõtetele.