Keskpankade järjekordsed intressitõusud panevad majandusele täiendava raskuse, ent inflatsiooni kontrolli alla saamiseks ei näi täna paremaid võimalusi olevat.

- SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
- Foto: Jake Farra
Lõppev nädal oli tegus keskpankade jaoks, kes võtsid vastu olulisi otsuseid intressipoliitika osas. Võrreldes eelnevate kordadega olid keskpankurid seekord küll pisut leebemad ja 0,75% suuruste intressitõusude asemel piirdusid nii USA föderaalreserv kui Euroopa keskpank peamiste intressimäärad kergitamisega 0,5% võrra. Senisest tagasihoidlikumate intressitõusude põhjus on ennekõike see, et intresse on juba mitmel korral kõvasti tõstetud ja ühel hetkel peab see tempo raugema.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Traditsiooniline Pärnu Finantskonverents toimub juba 25. korda ja on aasta olulisim finantsjuhtide kohtumispaik. Konverents toob kokku finantsvaldkonna eest vastutajad, et rääkida hetkeolukorrast, arengutest ja võimalustest.
EKP nõukogu otsustas täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti võrra. Märkimisväärselt ülespoole korrigeeritud inflatsiooniväljavaatest lähtudes teeb nõukogu seda edaspidi eeldatavalt veelgi.
Majanduse nigelam seis tähendab ettevõtete jaoks paratamatult teatavat kohandumist. Siinjuures on üheks oluliseks teguriks, millistel tingimustel ja millisel määral erinevad Euroopa riigid raskustes ettevõtteid toetavad.
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?