Keskpankade järjekordsed intressitõusud panevad majandusele täiendava raskuse, ent inflatsiooni kontrolli alla saamiseks ei näi täna paremaid võimalusi olevat.

- SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
- Foto: Jake Farra
Lõppev nädal oli tegus keskpankade jaoks, kes võtsid vastu olulisi otsuseid intressipoliitika osas. Võrreldes eelnevate kordadega olid keskpankurid seekord küll pisut leebemad ja 0,75% suuruste intressitõusude asemel piirdusid nii USA föderaalreserv kui Euroopa keskpank peamiste intressimäärad kergitamisega 0,5% võrra. Senisest tagasihoidlikumate intressitõusude põhjus on ennekõike see, et intresse on juba mitmel korral kõvasti tõstetud ja ühel hetkel peab see tempo raugema.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Traditsiooniline Pärnu Finantskonverents toimub juba 25. korda ja on aasta olulisim finantsjuhtide kohtumispaik. Konverents toob kokku finantsvaldkonna eest vastutajad, et rääkida hetkeolukorrast, arengutest ja võimalustest.
EKP nõukogu otsustas täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti võrra. Märkimisväärselt ülespoole korrigeeritud inflatsiooniväljavaatest lähtudes teeb nõukogu seda edaspidi eeldatavalt veelgi.
Majanduse nigelam seis tähendab ettevõtete jaoks paratamatult teatavat kohandumist. Siinjuures on üheks oluliseks teguriks, millistel tingimustel ja millisel määral erinevad Euroopa riigid raskustes ettevõtteid toetavad.
Leedu kinnisvaraarenduskontserni KAITA Group kinnisvarahaldusettevõte KAITA Living pakub 11,5% aastaintressiga tagatud kaheaastase tähtajaga võlakirju. Eesti investorid saavad esitada investeerimistaotlusi pankade ja finantsvahendusfirmade kaudu reedel, 11. juulil kella 15:30ni. Esimese vooru jooksul plaanib ettevõte kaasata 2 miljonit eurot, võimalusega suurendada koguemissiooni mahtu kuni 8 miljoni euroni. Emissioon noteeritakse NASDAQ First North alternatiivturul.