Reitinguagentuur Fitch alandas Eesti riigireitingut ning Standard ja Poor’s jättis reitingu samaks, kuid muutis väljavaate negatiivseks. Mida need uudised tähendavad ja kuidas neile reageerida, kirjutab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

- Luminori peaökonomistt Lenno Uusküla hinnangul on meie ülesanne selgitada maailmale, et oleme usaldusväärne riik ja suudame oma võlad tagasi maksta.
- Foto: Liis Treimann
Olemuselt on iga riigireiting iseseisev ja erapooletu hinnang riigi võlakirjade usaldusväärsusele. Mida suurem on võlakirja usaldusväärsus, seda kõrgem on reiting. Madal reiting peegeldab seevastu suuremat tõenäosust, et riigil tekib raskusi võla tagasimaksmisel. Riigireiting on osa teabest, mida võlakirjade ostjad kasutavad otsuse tegemiseks, kas ja millise intressimääraga ollakse nõus valitsuse võlakirju ostma. Madalam reiting toob seejuures suurema riski ja kõrgema intressimäära.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Paljude ettevõtete jaoks ei ole suurim väljakutse mitte müügi kasvatamine, vaid see, kuidas müük ja rahavood päriselt omavahel tööle panna. Käive võib ju kasvada, tellimusi jaguda, ent kontol valitseb siiski pidev pingeseis. Just siit saavad alguse otsused, mis määravad, kas kasv viib ettevõtte järgmisele tasemele või hoopis raskustesse. Milliseid samme saab juht astuda nüüd ja kohe, et müük ei töötaks ettevõtte enda vastu?