Hinnatõus euroalal järjest aeglustub ja läheneb keskpanga eesmärgile, milleks on hinnatõusutempo 2% aastas. Neljapäevasel istungil (7. märtsil) otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus jätta intressimäärad siiski muutmata, sest vajame enne intressilangetustega alustamist kindlamat kinnitust selle kohta, et hinnalanguse trend jätkub. Võimalik, et see piisav kindlustunne tekib juba lähikuude majandusnäitajate põhjal.

- Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Eesti Panga president Madis Müller
- Foto: Andras Kralla
Viimasel ajal on palju tähelepanu saanud endiselt suhteliselt hoogne keskmise palga tõus euroalal, mis on käinud käsikäes madala tööpuuduse ja üldiselt tugevas seisus tööturuga. Eelmise aasta kolmandas kvartalis ulatus euroala keskmine palgatõus 5,3%ni. 2023. aasta lõpukvartalis aeglustus palgatõusutempo küll tõenäoliselt alla 5%, kuid ettevaates on olulised suuremate Euroopa riikide tööturgu mõjutavad palgaläbirääkimised ametiühingutega, mis praegu alles kestavad. Palgatõus aitab parandada kiire hinnatõusu perioodil kannatada saanud ostujõudu, kuid paraku on selge ka see, et püsivalt 5% lähedale jääv palgatõus muudaks euroala inflatsiooni edasise aeglustumise raskemaks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.