Hinnatõus euroalal järjest aeglustub ja läheneb keskpanga eesmärgile, milleks on hinnatõusutempo 2% aastas. Neljapäevasel istungil (7. märtsil) otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus jätta intressimäärad siiski muutmata, sest vajame enne intressilangetustega alustamist kindlamat kinnitust selle kohta, et hinnalanguse trend jätkub. Võimalik, et see piisav kindlustunne tekib juba lähikuude majandusnäitajate põhjal.

- Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Eesti Panga president Madis Müller
- Foto: Andras Kralla
Viimasel ajal on palju tähelepanu saanud endiselt suhteliselt hoogne keskmise palga tõus euroalal, mis on käinud käsikäes madala tööpuuduse ja üldiselt tugevas seisus tööturuga. Eelmise aasta kolmandas kvartalis ulatus euroala keskmine palgatõus 5,3%ni. 2023. aasta lõpukvartalis aeglustus palgatõusutempo küll tõenäoliselt alla 5%, kuid ettevaates on olulised suuremate Euroopa riikide tööturgu mõjutavad palgaläbirääkimised ametiühingutega, mis praegu alles kestavad. Palgatõus aitab parandada kiire hinnatõusu perioodil kannatada saanud ostujõudu, kuid paraku on selge ka see, et püsivalt 5% lähedale jääv palgatõus muudaks euroala inflatsiooni edasise aeglustumise raskemaks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Võlakirju saab märkida kuni 21. aprillini.
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI) alustab 2 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 8,5%. 165 mln euro väärtuses varasid haldav äriühing suurendas aprillis oma töös olevate päikese- ja tuuleparkide mahtu 303 MW-ni ning viib järjekindlalt ellu strateegiat, mis näeb ette kõigi arendusjärgus ja toimivate projektide müüki 2027. aasta lõpuks.