Teadmatus, kuidas lahendab või asendab valitsus ettevõtetele kaheprotsendilise tulumaksu kehtestamise plaani, jätkub. Esitan siinkohal veel ühe idee, millega selle või mõned muudki maksutõusud saaks asendada – see on buumimaks.

- Buumimaks lihviks buume väiksemaks ja korjaks raha sealt, kus seda parasjagu palju liigub.
- Foto: lute/freeimages
Kogu ettevõtluse (kasumi või palgakulu) ja tarbijate (käibemaks) maksustamise asemel võiks kaaluda lahendust, et maksustatakse ettevõtete kasumid, kus väljund- või sisendhinnad on aasta arvestuses üle 25% tõusnud või langenud, tuues kaasa tavapärasest kõrgema kasumlikkuse. Näiteks kinnisvara-, laenude-, väärtpaberite-, toormaterjalide, puidu-, elektri jne hindade suure muutuse tõttu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Avaliku vägikaigast valitsuse ja ettevõtjate vahel enam ettevõtete maksustamise küsimuses ei veeta ning paistab, et nädal enne otsustamist on viidud raskemad arutelud kinniste uste taha. EY maksundusekspert Ranno Tingas pelgab, et häid lahendusi siiski pole.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.