Donald Trumpi ametisse astumine heidab ähvardava varju niigi raskustes sipleva maailmamajanduse kohale. Trumpi poliitika suurim mõju avaldub aga siiski USAs endas.

- SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor
- Foto: Raul Mee
Trump alustas oma ametiaega hulga dekreetidega, ent otseselt majanduselu kujundavaid otsuseid oli nende seas (veel?) vähe. Ühendriikide sisemajandust mõjutab ehk enim uue administratsiooni migratsioonipoliitika. Lõunapiiril välja kuulutatud hädaolukord võimaldab kasutada migrantide takistamiseks sõjaväge, mille eesmärk on vähendada illegaalsete piiriületuste arvu.
Erinevalt varasemast praktikast, plaanitakse tabatud illegaale hoida nüüd kinnipidamisasutustes seniks, kuni langetatakse otsus nende riiki jäämise õiguspärasuses osas. Kuigi põhiseadusest tulenevalt ei ole loota edu algatusele lõpetada Ühendriikides sündinud inimestele automaatne kodakondsuse andmine, avaldab ilmselt seegi pärssivat mõju migratsioonile.
Ehkki igal riigil on õigus oma piire kaitsta ja valida, keda riiki lubada, siis on sellel majandusele selged tagajärjed. Nimelt on seni valdav osa immigrantidest leidnud kiire rakenduse tööturul, aidates täita ennekõike madalalt tasustatud ametikohti. Arvestades USA niigi pingelist tööjõuturu olukorda, muudab migratsioonipoliitika karmistamine olukorra veelgi keerulisemaks, suurendades survet palkadele.
Energiasektori uued perspektiivid
Majandusele omavad mõju ka Trumpi dekreedid energiapoliitika osas, mille eesmärk on soodustada fossiilsete kütuste tootmist ja eksporti. Energiatööstusele on selle mõju kahtlemata positiivne, ehkki valdkonna eksperdid kahtlevad kui suuri investeeringuid on tootjad valmis tegema, arvestades praeguseid energiahindasid ja poliitilist ebakindlust peale Trumpi ametiaja lõppu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
USA rahandusministri kandidaat Scott Bessent rõhutab õigustatult, et tugevam majanduskasv on Donald Trumpi teise ametiaja proovikivi. Tugevam majanduskasv ei tähenda mitte ainult suuremaid sissetulekuid ja elatustaset, mis on majanduspoliitika põhieesmärk, vaid võib vähendada Ameerika tohutut föderaaleelarve puudujääki ja võla suhet SKP-sse. Samuti muudab see hõlpsamaks kompromisside tegemise kaitse-, sotsiaal- ja hariduskulutuste ning teaduskulutuste vahel.
Lõputult palju on spekuleeritud kaose üle, mis võib (või ei pruugi) oodata Ameerika Ühendriike ja maailma pärast USA presidendiks valitud Donald Trumpi ametisse astumist 20. jaanuaril. Keegi ei tea, kui suur osa Trumpi väljaöeldud agendast on “tõeline” ja kui palju sellest on poliitiline poos tema valijaskonna jaoks, võimu näitamine vastastele või osa läbirääkimisstrateegiast kongressi ja erinevate välismaiste sõprade ja vaenlastega.
USA finantsturud lõpetasid 2024. aasta ja alustasid uut suure hooga. Tähelepanuväärseim trend on praegu USA 10-aastaste võlakirjade intressimäärade kiire kasv, millest tulenev olukord peaks huvi pakkuma ka Balti riikide ettevõtetele ja eraisikutele.
Soome on Eesti ettevõtjale üks loogilisemaid laienemissihte – geograafiliselt lähedal, majanduslikult arusaadav ja kultuuriliselt tuttav. Kuid see ei tähenda, et Soomes äritegevus oleks lihtne või kiiresti tasuv. Saates „Finantsuudised fookuses“ arutasid Soome turu plusse ja miinuseid kaks kogenud praktikut: Soome-Eesti Kaubanduskoja ja Finesta Balticu juhatuse liige Heikki Mäki ning Soomes tegutseva raamatupidamis- ja maksunõustamisettevõtte CH Konsultatsioonid juht Christer Haimi. Kahe peale kokku ulatuvad nende kogemused Eesti ja Soome vahel äri ajades pea neljakümne aastani.