Eestis on seni teenimatult vähe tähelepanu pälvinud Euroopa Kohtu eelotsus üle-eelmise aasta suvest seoses vertikaalse hinnakujunduse ehk edasimüügihindade kindlaksmääramisega.

- Advokaadibüroo WALLESS vandeadvokaat Liina Käis
Vertikaalne hinnakujundus on igihaljas teema, mis ikka ja jälle tekitab küsimusi. Et teema on oluline ja päevakajaline kinnitab Baltikumi konkurentsiametite hiljutine kohvimasinate jaemüügi hinnakokkulepete uurimine, mille kõigus otsiti muuhulgas läbi Eestis tegutseva
Rickman Trade OÜ kontor.
Vertikaalse hinnakujunduse puhul on oluline teha vahet üldreeglina lubatud (sõltuvalt kokkuleppeosaliste turuosadest) edasimüügihindade soovituste andmisel ja maksimaalsete edasimüügihindade kehtestamisel ning keelatud (sõltumata turuosadest) edasimüügihindade fikseerimisel ning minimaalsete edasimüügihindade kehtestamisel.
Euroopa Kohus andis Portugali õlletootja Super Bock vastu algatatud menetluses väärtuslikke selgitusi:
- Minimaalsete edasimüügihindade kokkuleppimine tarnija ja edasimüüja vahel ei ole automaatselt ega eelduslikult keelatud. Euroopa Komisjoni poolt praktika raskekujuliseks ( hardcore ) lugemine ei tähenda, et see oleks ka igal juhul oma eesmärgilt ( by object ) konkurentsi kahjustav.
- Igal konkreetsel edasimüügihindade kujundamise juhtumil tuleb hinnata, kas see on oma eesmärgilt konkurentsi kahjustav. Selleks tuleb arvesse võtta kokkuleppe sisu, eesmärki ning majanduslikku ja õiguslikku konteksti, kusjuures positiivseid mõjusid tuleb arvesse võtta konteksti raames.
- Selleks, et tegemist oleks hindade fikseerimise kokkuleppe, mitte tarnija ühepoolse tegevusega, millele kokkulepete keeld ei laiene, ei pea olema tõendatud kokkuleppe sõlmimine. Piisab ka objektiivsetest asjaoludest, mis kogumis viitavad vaikiva kokkuleppe olemasolule (nt Super Bock juhtumil võisid kokkuleppele viidata: minimaalsete edasimüügihindade nimekirjade edastamine, edasimüügihindade jälgimine ning nõudmine, et edasimüüjad hindu järgiksid viitega survemeetmetele (nt edasimüüjate soodustustest ilmajätmine) tarnija poolt ning praktikas minimaalsete edasimüügihindade järgimine edasimüüjate poolt).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.