LHV fondijuht: pensionifondid on suutnud iga mõne aasta tagant toimuvatest aktsiaturu langustest alati taastuda

Aktiivselt juhitud pensionifondid vaatavad finantsturgude langusi pigem hea võimalusena teha uusi investeeringuid soodsamate hindadega. Piltlikult öeldes on kaubanduskeskusesse saabunud allahindluste periood ja erinevate pakkumistega põhjalikult tutvudes on võimalik teha soodsaid oste.

Viimaste aastakümnete üks sügavamaid ja pikemaid langusi väärtpaberiturgudel toimus 2008-2009. aasta globaalse finantskriisi ajal. Seda kriisi iseloomustas pikk languse ja taastumise periood. Aktsiaturud saavutasid kriisieelse tipptaseme 2007. aasta sügisel ja madalpunkti jõuti 1,5 aastat hiljem ehk 2009. aasta märtsis. USA S&P500 aktsiaindeks langes koguni 56,3% ja suutis 2007. aasta tipud ületada alles enam kui viis aastat hiljem.

Märkimisväärne korrektsioon toimus ka 2020. aasta koroonapandeemia ajal, mida võib aktsiaturgudele iseloomustada kui kiirelt tulnud ja kiirelt läinud, ehkki mõjud majanduses olid palju pikaajalisemad. USA S&P500 indeksil kulus veebruarikuu tippudest märtsikuu põhjadesse jõudmiseks kõigest viis nädalat, kuid langus oli väga järsk – indeks kukkus selle ajaga 33.8%. See oli tingitud eelkõige suurest määramatusest tuleviku osas, sest keegi polnud varem sellises olukorras olnud: riigid pandi lukku ja ettevõtete tegevus seiskus. Ometi oli taastumine langusest kiire, kuna riikide tasandil rakendati enneolematuid toetusmeetmeid. Juba viie kuu pärast olid aktsiaindeksid uutel tippudel.

Paar aastat hiljem, veebruaris 2022 algas Ukraina-Vene sõda. Seda aega iseloomustasid kõrged energiahinnad, suur inflatsioon ja keskpankade intressitõusude tsükli algus. Näiteks USA keskpank tõstis pisut rohkem kui aasta jooksul baasintressimäärasid koguni 11 korda, mis kergitas oluliselt laenuraha hinda ja mõjutas erinevate finantsvarade väärtust negatiivselt. S&P500 indeks kukkus 25,4% ning taastus alles jaanuariks 2024.