Pankur: ESG-aruandluse kohustus küll kaob, aga ootused jäävad – alusta vabatahtliku aruandlusega

Eesti ettevõtlusmaastikku jaoks tähendab see, et enamik kohalikke ettevõtteid jääb lähiaastatel või üldse CSRD kohustusest vabaks. See võib esmapilgul tunduda kergendusena, kuid kas ESG teemad kaotavad selletõttu oma tähtsuse? Kindlasti mitte. Tekib hoopis oluline strateegiline küsimus: kas oodata kohustuse tekkimist või tegutseda ennetavalt ja vabatahtlikult?

Oluline on mõista, et Omnibus-paketi eesmärk ei ole loobuda läbipaistvusest, vaid kohandada regulatsioonid paremini tegelike turutingimustega. Regulatiivne raamistik muutub paindlikumaks, kuid ootused info sisulise kvaliteedi suhtes jäävad samaks. Põhjus on lihtne: vaatamata lühiajalistele poliitilistele tagasilöökidele ei ole pikaajaline suund jätkusuutlikkusele kuhugi kadunud – planeedi taluvuspiirid, kliimamuutus ja uued ärimudelid juhivad arengut selles suunas. Taastuvenergia ja roheline taristu on juba praegu olulised majanduslikud ja geopoliitilised tegurid, ning kliimamõjude süvenemine mõjutab järjest enam avalikku arvamust ja poliitilisi otsuseid.

CSRD algne eesmärk oli pakkuda investoritele, klientidele ja töötajatele selget infot ettevõtte oluliste keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude ning riskide kohta. See vajadus pole kadunud. Endiselt vajame infot nii selle kohta, kuidas ettevõtted mõjutavad maailma, kui ka selle kohta, kuidas maailma muutused mõjutavad ettevõtete äritulemusi.

Vabatahtlik ESG info avaldamine võib olla nutikas strateegiline samm — eriti praeguses olukorras, kus ootused on olemas, aga kohustust veel ei ole. See võimaldab ettevõttel arendada oma lähenemist järk-järgult, ilma välise surveta. Need, kes muudavad aruandluse sisuliseks juhtimistööriistaks, mitte lihtsalt kohustuseks, saavutavad konkurentide ees edumaa, kuna see on investeering ettevõtte vastupidavusse ja usaldusväärsusesse. ESG info süsteemne kogumine aitab kaardistada äririske (nt kliimamuutuse mõjud, tarneahela vastutustundlikkus), tugevdada sisekommunikatsiooni ja otsustusprotsesse ning kasvatada usaldust huvirühmade seas - töötajate, koostööpartnerite ja kogukonnaga.

Ka praktilisest vaatenurgast ei ole läbimõeldud vabatahtlik aruandlus lihtsalt hea tahte märgiks. Kui aruandlus muutub vähem struktureerituks ja vähem võrreldavaks, muutub see ka vähem väärtuslikuks. Tulemuseks on rohkem tööd ja vähem selgust – kõigile.