OMX Baltic0,43%293,94
OMX Riga0,43%910,3
OMX Tallinn−0,42%1 908,12
OMX Vilnius0,69%1 267,12
S&P 5000,4%6 671,06
DOW 30−0,04%46 253,31
Nasdaq 0,66%22 670,08
FTSE 100−0,24%9 401,86
Nikkei 2251,27%48 277,74
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,15
EUR/RUB0,00%92,55

OMX Baltic0,43%293,94
OMX Riga0,43%910,3
OMX Tallinn−0,42%1 908,12
OMX Vilnius0,69%1 267,12
S&P 5000,4%6 671,06
DOW 30−0,04%46 253,31
Nasdaq 0,66%22 670,08
FTSE 100−0,24%9 401,86
Nikkei 2251,27%48 277,74
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,15
EUR/RUB0,00%92,55

16.10.25, 10:46

USA ja Euroopa erimeelsused kestlikkusaruandluses ohustavad ka IFRS-i tunnustamise ulatust

Rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite küsimuses on USA ametiasutused pikka aega sarnanenud kahestunud isiksusele nagu Dr. Jekyll ja Mr. Hyde.

Howard Davies

Howard Davies on Scienses Po külalisprofessor keskpanganduse ja finantsregulatsiooni teemadel. Varem on ta olnud NatWest Groupi nõukogu esimees, Inglise Panga asepresident ja London School of Economicsi direktor.

Howard Davies on Scienses Po külalisprofessor keskpanganduse ja finantsregulatsiooni teemadel. Varem on ta olnud NatWest Groupi nõukogu esimees, Inglise Panga asepresident ja London School of Economicsi direktor.
Foto: Moritz Hager

Kui kontroll on Dr. Jekylli käes, töötab USA väärtpaberi- ja börsikomisjon Ameerika ja rahvusvaheliste standardite lähendamise nimel ja isegi lubab optimistlikult, et ühel päeval võetakse USAs kasutusele IFRS. Seevastu Mr. Hyde – Dr. Jekylli kuri alter ego– näeb rahvusvahelisi standardeid kui Trooja hobust, millega tuuakse sisse ebasoovitavad välismaised tavad, mis rikuvad ära Ameerika kuldsed üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtteid (GAAP).

Donald Trumpi teisel ametiajal on ülekaalus Mr. Hyde. Uus USA väärtpaberikomisjoni (SEC) esimees Paul Atkins on ähvardanud nõuda Ameerika Ühendriikides noteeritud välismaistelt ettevõtetelt, et nad viiksid oma rahvusvahelistel standarditel põhineva aruandluse vastavusse USA GAAPiga. See on kulukas protsess, mis võib panna mõned ettevõtted börsilt lahkuma ja anda löögi ülemaailmsete finantsturgude integratsioonile.

SEC on ähvardanud, et nõuab USAs noteeritud välismaistelt ettevõtetelt IFRSil põhineva aruandluse vastavusse viimist USA GAAPiga.

Selle konflikti mõistmiseks on vaja teada vastuolude ajaloolist tausta. Kui rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite komitee 1973. aastal rajati, oli see tingitud sellest, et paljude riikide, sealhulgas USA standardite koostajad uskusid, et üha enam integreeruvad kapitaliturud peavad rääkima ühtset raamatupidamiskeelt.

Kuid 1980ndatel ja 1990ndatel aastatel võeti ühised standardid maailmas vastu ebaühtlaselt. USA, Ühendkuningriik ja Jaapan jäid oma eeskirjade juurde. Alates 2001. aastast tehti jälle suuremaid jõupingutusi rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite levitamiseks ka suurtes jurisdiktsioonides. Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Komiteest sai Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB), mis loodi Rahvusvaheliste Finantsaruandlusstandardite Sihtasutuse (International Financial Reporting Standards Foundation) raames. Selle eesistujaks oli esialgu USA Föderaalreservi endine esimees Paul Volcker.

Loodeti Volcker suudab muudatuse SEC-le maha müüa. See võte toimiski – teatud piirini. Euroopa Liit võttis 2005. aastal vastu rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ja nüüd kasutab neid 140 jurisdiktsiooni kogu maailmas. Kuigi USA jäi kõrvale, alustas ta pärast 2002. aasta Norwalki kokkulepet USA finantsaruandlusstandardite nõukogu ja IASB pikaajalist lähenemisprotsessi. Mõnda aega tundus, et SEC on vastu sõdimise lõpetanud – kuni ta 2012. aastal lähenemise idee hülgas.

Vahepeal saavutati siiski üks oluline kokkulepe. SEC nõustus 2007. aastal, et USA börsidel noteeritud nõuetele vastavad välismaised äriühingud ei pea esitama oma finantsaruandeid vastavalt GAAPile. See kokkulepe on muu maailma ettevõtetel oluliselt hõlbustanud kapitali kaasamist USAs, sest oma aruannete USA standardiga vastu viimine oli kulukas ja aeganõudev, eriti väiksemate emitentide jaoks.

Kestlikkuse standardid lõhkusid koostöö

Miks on see mugav lahendus nüüd ohus? Vastus peitub rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite nõukogu 2021. aasta otsuses luua IASBga paralleelne institutsioon: rahvusvaheline jätkusuutlikkuse standardite nõukogu (International Sustainability Standards Board, ISSB).

Selle sammu taga oli veenev loogika (tunnistan: kuulusin töörühma, mis soovitas IFRSi sellist edasiarendamist): Euroopas ja mujalgi oli käivitatud mitmeid algatusi, et julgustada ettevõtteid oma keskkonnamõju kohta aru andma, ning ettevõtted ise nõudsid, et neil on vaja täpselt teada, milliseid andmeid nad peaksid avaldama.

ISSB on olnud jätkusuutlikkuse ühtse lähenemisviisi väljatöötamisel edukas – aga jällegi vaid teatud piirini. ISSB on keskendunud pigem kliimamuutuste finantsmõjule ettevõtetele kui keskkonnaalase aruandluse võrdlusnäitajatele. Siiani on 36 jurisdiktsiooni – sealhulgas Ühendkuningriik ja Kanada, kuid mitte EL ja USA – lubanud standardid vastu võtta.

Siin ongi praeguste probleemide juur. EL rakendas kaks direktiivi: ettevõtete säästva arengu aruandluse direktiivi (CSRD) ja ettevõtete säästva arengu hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD). Nende direktiivide üksikasjadesse süvenemine võib elutahte ära võtta. Piisab, kui teada, et ELi lähenemisviisi ja ISSB standardite vahel on oluline erinevus: esimene sisaldab kahekordse olulisuse (double materiality) reeglit, mis nõuab, et ettevõtted esitaksid aruandeid nii oma keskkonnamõju kui ka jätkusuutlikkuse meetmete mõju kohta nende tulevastele finantstulemustele.

USA omalt poolt on kahekordse olulisuse reeglile kindlalt vastu. SECi juht Atkins on kirjeldanud seda kui eksitavat standardit, mis „ järgib poliitilisi moeröögatusi ". Tema arvates ei ole väärtpaberituru reguleerijad „siin selleks, et olla keskkonna- või sotsiaalne politsei“.

Seega püüab ISSB leida kompromissi ELi ja USA kliimaalasesse aruandlusse suhtumiste vahel. Ummikseisu ületamiseks peab ISSB esimees Emmanuel Faber kasutama kõiki oma diplomaatilisi oskusi.

Miks peaks see ohustama IFRSi?

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Raamatupidamine

Seotud lood

Sisuturundus

06.10.25, 12:29

Krediidikindlustus– Eesti ettevõtja salarelv eksporditurgudele minekuks

Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.