Mis saab USA majandusest uuel aastal? Roubini: pärast konarlikku 2025. aastat on võimalikke stsenaariume kolm

USA majandusel on olnud konarlik aasta. Kuigi tehisaruga seotud investeeringud buumisid, pidurdasid president Donald Trumpi kehtestatud tollid jm ebakindlust tekitanud poliitilised otsused aasta teisel poolel majanduskasvu. Lisaks on ajaloo pikima valitsuse tööseisaku tõttu tekkinud häired ametlikes tööhõive- ja inflatsiooniandmetes veelgi hägustanud poliitikakujundajate arusaamu olukorrast.

Suur küsimus on nüüd: mida toob aasta 2026?

Võimalikke stsenaariume on kolm.

Baasstsenaariumi täitumisel kogeb USA mõne kuu jooksul majanduskasvu langust (st SKP kasv jääb allapoole pikaajalist trendi), millele järgneb taastumine ja inflatsioonimäära järkjärguline langus Föderaalreservi 2% sihttaseme suunas. Nimetagem seda Kuldkiharakese stsenaariumiks.

Teise stsenaariumi järgi majandus mõne kvartali jooksul veidi langeb, enne kui pöördub uuesti kasvule aeglasemalt kui esimese stsenaariumi puhul. Kolmas stsenaarium on nn ilma maandumiseta variant, kus majanduskasv püsib küll tugev, aga inflatsioon ei lange.

Kuldkiharakese stsenaarium on baasstsenaarium, sest turudistsipliin, head nõuandjad ja jätkuvalt sõltumatu Föderaalreserv (hoolimata Trumpi aegajalistest ähvardustest) on juba sundinud Valget Maja järele andma ja taganema 2. aprillil välja kuulutatud kõrgetest tollidest. Pärast seda on administratsioon pidanud läbirääkimisi mitmete kaubanduslepingute ja raamkokkulepete üle, mis näevad ette mõõdukamaid tariifitõuse – sageli vastutasuks lubaduste eest investeerida Ühendriikidesse. Selle tulemusel on USA ja maailmamajandus küll mõnevõrra aeglustunud, kuid inflatsioon tõusnud vaid tagasihoidlikult.

Kui järgmise aasta keskpaigas peaks aset leidma tugev taastumine, siis veavad seda mitmed tegurid: Föderaalreservi edasise rahapoliitika leevendamine; eelarvestiimul, mis on endiselt ettevalmistamisel (enamik hiljuti vastu võetud kulukärpeid ei jõustu enne 2026. aasta vahevalimisi); majapidamiste ja ettevõtete tugevad bilansid; soodsad finantstingimused (kõrgete aktsiahindade, madalate võlakirjatootluste ja krediidimarginaalide ning nõrgema dollari tõttu); ning tehisintellektiga seotud kapitalikulude tugev taganttuul.

Täiendavalt võib inflatsioon saavutada järgmisel aastal tipu ja seejärel langeda, kuna tariifide baasefektid taanduvad ning tehnoloogiast tulenev tootlikkuse kasv hakkab kulusid vähendama.