Viimastel aastatel on euroala majandusdünaamika kõikunud stagnatsiooni ja majanduslanguse äärel, kuid lõpuks on terendamas valgus. Meie õnneks tuleb päike esimesena välja just Skandinaavias ja selle mõjul ka Baltikumis. Lähiajal näeme üha rohkem positiivseid signaale, lubab Citadele panga tegevjuht Rūta Ežerskienė.

- Citadele panga tegevjuht Rūta Ežerskienė
Citadele panga prognoosid näitavad, et järgmise 3-6 kuu jooksul hakkab euroala majandus tasapisi hoogu koguma. Ootame, et euroala majandustsükkel jõuab aprillis kõrgeimale tasemele alates 2023. aasta oktoobrist ehk viimase 2,5 aasta jooksul. Teisisõnu võime suure tõenäosusega öelda, et lähiajal näeme euroala majanduse edasist taastumist.
Nagu tavaliselt, peitub aga tegelik pilt detailides: taastumise tempo ja majandustsükli faas erinevad piirkonniti mõnevõrra.
Skandinaavia taastub esimesena
Kuigi taastumist prognoositakse kõigil olulistel turgudel, eristub lühikeses vaates tõenäoliselt Skandinaavia piirkond kõige kiirema majanduse taastumisega. Meie arvutused näitavad, et järgmise kolme kuu jooksul jõuavad Soome ja Rootsi majandused kõrgeimale tasemele alates 2022. aasta detsembrist ning majandustsükkel läheneb pikaajalisele keskmisele. Skandinaavia piirkonna dünaamilist taastumist toetavad eelkõige soodsad rahastamistingimused ehk madal laenuraha hind.
Skandinaavia piirkonna dünaamilist taastumist toetavad eelkõige soodsad rahastamistingimused ehk madal laenuraha hind.
Skandinaavia riigid, nagu ka Balti regioon, on baasintresside muutuste suhtes tundlikud, sest seal domineerivad muutuva intressiga laenud ning erasektori võlakoormus püsib kõrge. Seetõttu aeglustub Skandinaavia majandustsükkel baasintresside tõusul suhteliselt kiiremini kui euroalal tervikuna, kuid intresside langedes taastub samuti kiiremini. Just seda kinnitab ka meie loodud majandustsüklite indeks.
Hoo saab sisse ka Lõuna-Euroopa majandus
Taastumine ei piirdu siiski vaid Skandinaaviaga. Järgmise kolme kuu jooksul jõuab ka Saksamaa majandustsükkel kõrgeimale tasemele alates 2023. aasta augustist. Taastumise tempo poolest jääb Saksamaa paljudest teistest küll maha, kuna selle praegune mahajäämus pikaajalisest keskmisest on suurim kogu ELis. See viitab nõrgale majanduslikule dünaamikale, kuid tähendab ühtlasi ka suurimat kasvupotentsiaali, sest taastumine algab madalalt tasemelt.
Positiivseid märke näeme ka Lõuna-Euroopas, eriti sellistel turgudel nagu Itaalia ja Hispaania. Majandustsükli indeks näitab, et Hispaania majandus, mis on niigi üks tugevamaid kogu ELis, saab taas hoogu juurde ning on aprillis viimase kümne kuu kõrgeimas punktis. Itaalia majandustsükkel jõuab seevastu peagi pikaajalise keskmiseni. Lõuna-Euroopa riigid, mis sõltuvad suhteliselt vähem tollidest, tööstusest ja geopoliitilistest riskidest, hoiavad majandusdünaamika mõttes ka edaspidi ELi riikide seas tugevat positsiooni.
Võimalus Balti regiooni eksportijatele ja investoritele
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Möödunud aastal tegi kaupade eksport Eestist küll võrdlemisi tugeva 7% kasvu, kuid see tulenes paljuski varasema aasta langusest ja sellest lähtuvast madalamast võrdlusbaasist. Samuti mõjutas seda reekspordi kiire kasv.
Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas 5. veebruaril jätta baasintressimäärad muutmata - EKP võtmeintressiks ehk hoiustamise püsivõimaluste intressimääraks jääb 2,00%. Nõukogu järgmine rahapoliitiline istung toimub 19. märtsil.
Tundub loogiline, et kui ettevõtte müük ja kasum kasvavad, paraneb ka üldine rahaline olukord. Tegelikkus võib aga olla vastupidine. Ilma selge rahavoogude planeerimiseta muutub kasv kiiresti pingeliseks ning otsuseid hakatakse tegema alles kriisiolukorras. Miks see nii on ja mida juba eos muuta annaks?