11. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis köidab teid finantsmaailmas, kui peaksite välja tooma selle valdkonna võlud, positiivseimad ja enim väljakutseid pakkuvad aspektid?

Mulle on alati meeldinud numbrid. Olen pigem reaalainete inimene. Ma olen sügavalt erasektori usku ning aja jooksul püüdnud seda süstida ka avalikku sektorisse. Finantsmaailm on praktiliselt kõige aluseks – nii heade ideede rahastamisel ja sellest tuleneva uue lisandväärtuse tekitamisel kui ka vastutustundlikul planeerimisel. Avalikus sektoris on kindlasti üks suuremaid väljakutseid maksumaksja raha efektiivne kasutamine.

Mis teeb heast finantsjuhist tõeliselt hea juhi?

Poliitikas pole olemas ülimuslikku tõde. See, mis tundub sulle mõttetu rahakulutamisena, võib teise erakonna valijatele tunduda olulise rahapaigutusena. Selles valdkonnas tuleb säilitada kainet meelt, sest soove on alati rohkem kui võimalusi. Ühelt poolt tuleb leida valitsuspartnerite vahel üksmeel, et riigieelarve ära kinnitada ning teiselt poolt hoida riigieelarve ja rahavood jätkusuutlikuna. Tegemist on ju maksumaksjate rahaga.

Kirjeldage palun n-ö moodsa aja finants(valdkonna)juhi rolli organisatsioonis ja ka riigi tasandil, teie praegusest positsioonist ja kontekstist vaadatuna.

Poliitiliselt on rahandusminister kindlasti valitsuses meeskonnamängija, kuid tal peab olema oskus öelda ei. Eriti just eelarvemenetluses. See on loomulik, et valdkonnaministrid püüavad oma valdkondades saavutada parimat lähtepositsiooni läbirääkimisteks. Siin on oluline rahandus- ja peaministri koostöö. Aga ka jooksvalt aasta jooksul on ministritel soovi rahastada erinevaid tegevusi valitsuse reservist. Ka sel juhul peab olema oskus lahutada erakorralised juhtumid (mida loomulikult on vaja reservist katta) tavapärasest majandustegevusest. Organisatsioonijuhina on rahandusministri vastutusel lisaks riigieelarvele ka maksud, toll, riigi statistika, finantsturud, kindlustuspoliitika, riigikassa, Euroopa Liidu rahandus- ja majanduspoliitika ning mitmed muud riigi põhi- ja tugiteenused.

Kui keeruline on riigi tasandil bilansi kokkupanek, kui suur on teie meeskond?

See on alati keeruline. Soovid on alati võimalustest 5–10 korda suuremad. Eelarveläbirääkimised on kõige aeganõudvam ja pingelisem protsess kogu aasta jooksul. Kõigepealt pean kuu aega läbirääkimisi valdkonnaministritega. Käime läbi peaaegu kõik taotlused. Ministrid teavad oma valdkonda ning selleks, et olla nendega võrdväärne partner, pead teadma samal tasemel kõigest kõike. Pärast kuu aega kestnud kahepoolseid läbirääkimisi järgneb üldjuhul teine kuu valitsuskabineti tasemel läbirääkimisi. Vaidlemist on sel ajal palju, sest töötame ju piiratud ressursside tingimustes ning eesmärk peab olema saavutada parim maksumaksjale. Mul on hea meeskond. Professionaalne ja eesmärgile pühendunud.

Mis on teie peamine siht, mille olete endale kui rahandusministrile seadnud?

Mul on nn kolm sammast, millest oma töös lähtun ja mida kohe esimesel päeval ka rahandusministeeriumisse tulles oma tulevasele meeskonnale ütlesin.

Esiteks eelnõud, mis ministeeriumist välja lähevad. Me peame iga eelnõu puhul mõtlema, kuidas see aitab majandust elavdada. Loomulikult on ka palju tehnilisi eelnõusid, aga nii poliitikute kui ka ametnike mõtteviis peaks olema, et kui töötame välja näiteks raamatupidamise seaduse muudatusi, siis peaksime mõtlema nii: selle seadusega vähendame väikeettevõtetel raamatupidamiskirjeid, järelikult jääb neil rohkem aega ettevõtlusega tegeleda. See tähendab omakorda suuremat konkurentsivõimekust ja see omakorda potentsiaalset majanduskasvu. Nii tuleb mõelda. 

Teiseks maksimaalne dialoog ettevõtlusorganisatsioonide ja ettevõtjatega. Kellega siis veel, kui mitte nendega. Enamik rahandusministeeriumist tulevaid eelnõusid puudutab ju neid.

Ning kolmandaks – maksumaksja raha efektiivne kasutamine. Oma isikliku rahaga tee mis tahad ning kui soovid kullast vetsupotti ja raha selleks on, siis see on sinu isiklik otsus. Maksumaksja rahaga on teine lugu. Siin peab hoolega mõtlema, enne kui otsustad – emotsioonidest ei saa lähtuda.

Milline on teie prognoos meie majandusele, kas näete lähiaastatel majanduskriisi võimalikkust?

Praegu on vastuolulisi signaale. Kui vaadata meie palkade ja kinnisvarahindade kiiret tõusu ning töötuse madalat määra, siis tahaks öelda, et see ei saa kaua nii kesta ning mull peab mingil hetkel jälle lõhkema. Samas kui vaadata meie sisemajanduse kogutoodangu potentsiaali taset, siis tundub, et oleme sellest veel paraku maas ning majandust tuleb stimuleerida. Oleme aastate jooksul eelarvepoliitiliselt oma majandust jahutanud, hoides eelarve struktuurses ülejäägis. Tegelikult peaks eelarve hoidma keskmiselt tasakaalus. Kui varasematel aastatel on struktuursed puudujäägid, siis peaks järgnevatel aastatel ülejäägiga seda katma ning vastupidi, kui on ülejääk, andma võimaluse see majandusse suunata. Näen lähiaastatel siiski majanduse elavnemist. Seda nii meie ekspordipartnerite paremast majandusseisust tulenevalt kui ka meie riigisisesest tegevusest. Meie eesmärk on lisaks eelarvepoliitikale ka maksupoliitiliselt majandust elavdada, näiteks tööjõumaksude osakaalu vähendamisena.

Mil määral toetab riik mikroettevõtjaid – ühtepidi justkui toetatakse iseendale tööandjaks olemist, ent samas on tajutav hoiak, et kui sa teistele töökohti ei loo, pole see teab mis väärtus? Kas ma eksin?

Siin ei ole küsimus ainult maksupoliitilistes aspektides, vaid kogu riigi vaates ettevõtluse arendamisel. Parempoolse maailmavaatega inimeste selge põhimõte on lähenemine, et raha ei tule seina seest, vaid ettevõtjate loodavast väärtusest.

Meie ühiskonnas peaks võimalikult palju olema n-ö ettevõtlussoone avastajaid. Mida riik saab selleks teha? Alustada tuleks juba sellest, et viia majanduse ning ettevõtlusega seonduvat informatsiooni ja algteadmisi kooli tasemele. Ka ma ise käin peaaegu iga nädal koolides rääkimas õpilastele sellest, kust tuleb raha ja mida kujutab endast majandus ja maksud, mida tähendab meile meie oma riik ning mida me selleks peame tegema, et meil see riik oleks. Päris kindlasti toon alati heaks näiteks inimesed, kes annavad iseendale tööd.

Kahtlemata on kõige parem, kui lisaks iseendale töö andmisele jõutakse veel ka teistele töö andmiseni, kuid mõlemal juhul on tegemist igati teretulnud ja riigi eelistatud tasanditega. Tasub ehk märkida, et neid inimesi, kes annavad iseendale või teistele tööd, on vaid viis protsenti. Seega tuleb teha kõik, et need viis protsenti end hästi ja motiveerituna tunneksid!

Ka oleme püüdnud riigi tasandil teha ettevõtlusega alustamise võimalikult lihtsaks, et bürokraatiat oleks minimaalselt. Riik pöörab üha enam tähelepanu sellele, et ettevõtjail oleks aega tegeleda ennekõike ikka oma põhitegevusega.

Kas Eesti riik armastab ettevõtjaid?

Ma usun, et see on nii. Tuleb mõelda nii, et ettevõtjaid ei ole mitte 4–5% valijaskonnast, vaid nad toovad 90% riigi maksutulust. Tuleb teha kõik selleks, et ettevõtjaid oleks rohkem. Oleme näiteks aasta alguses käivitanud uudse projekti – ettevõtluskonto. Valitsuskabinet toetas 19. jaanuari istungil madalama maksumääraga ja bürokraatiavaba ettevõtluskonto loomist. Ettevõtluskonto on täielikult aruandlusvaba ning soodne ettevõtlusvorm väikeettevõtjatele, kelle tulu ei ületa 25 000 eurot aastas.

Ettevõtluskontot kasutav ettevõtja ei pea esitama ühtki aruannet ega kulutama aega raamatupidamisele. Sellepärast usun, et seda lahendust hakkavad kasutama paljud inimesed, kes pole seni soovinud ettevõtlusega tegeleda tülika paberimajanduse pärast. Lisaboonuseks on ka madalam üldine maksumäär, mis on 20% käibelt.

Loe pikemalt SIIT.

Allikas: Raamatupidamise Praktik

Autor: Kairi Oja, Raamatupidamise Praktik