Autor: Eveliis Vaaks • 24. aprill 2024

Samsi sõnul tegeletakse Riigi Tugiteenuste Keskuses nii väärtussüsteemi korraldamise, õigusaktide väljatöötamise, kulude esitamise ja sertifitseerimisega Euroopa Komisjonile, aga suures osas sellega, et tagada toetuste jõudmine saajateni. „Kõige tihedamini oleme seotud just selle viimasega. Meie süsteem töötab võrreldes teiste riikidega hästi ilmselt seetõttu, et Eesti on väike riik, meil on lihtsad ja paindlikud süsteemid ja tihe koostöö kõigi osapoolte ja asutuste vahel,“ rääkis Sams.

Toetuste rakendamise osakonnas töötab 65 inimest. Lihtsalt öeldes jagavad nad eurorahad projektide vahel laiali ning hiljem jälgivad, et kõik projektid ka lubatud kujul teostatud saaksid.

Sams rääkis, et kui varem tegeleti otseselt kulude kontrollimisega, siis praegu on rõhk rohkem tulemuslikkuse jälgimisel. „Me peame veenduma, et tulemused täidaksid oma planeeritud eesmärke. Kuna tegu on Euroopa Liidu maksumaksjate rahaga, kaasneb sellega ka suur vastutus ja kohustus. On väga oluline, et nende toetuste abil muutuks Eestis elu paremaks,“ rääkis ta.

Sams naudib tööd osakonna juhatajana väga, kuid ei võta seda iseenesest mõistetavalt. „Juhiks olemine on suur privileeg, see ei ole nii, et keegi paneb sulle krooni pähe ja nüüd sa istud ja jälgid vaid mängu – see on suur vastutus ja kohustus oma inimeste ja valdkonna ees,“ ütles ta.

Juhataja sõnul on inimesed osakonnas kokkuhoidvad ja teineteist toetavad, sest eesmärk on kõigil üks – aidata kaasa sellele, et edendada Eesti inimeste elu. „Kui on pingelised ja keerulised ajad ning kõik kuhjub, siis me aitame üksteist. Meie osakonna inimestel peab olema kaks asja: tahtmine oma tööd hästi teha ja palju energiat, sest rahulikku aegu meie osakonnas naljalt ette ei tule,“ tõdes ta.

Käsi toetuse saajate pulsil

Eesti kompaktsus võimaldab ka seda, et asutus saab toetuse saajatel hoida kätt pulsil ning aidata ka neid, kes ehk tagasihoidliku digipädevuse tõttu pelgavad eurorahade taotlemist. „Meie töötajatel on kõikidel n.ö projektiportfellid ja nad igapäevaselt toimetavad nende inimestega ning helistavad ja suhtlevad toetuse saajatega, tuletavad neile meelde erinevaid tähtaegu ning aitavad kõikvõimalike tekkivate küsimuste ja probleemidega,“ selgitas Sams.

Samsi hinnangul on võib mõnel inimesel olla väärarusaam, et eurorahade taotlemine ja saamine on raketiteadus, kuid ta kinnitab, et nii see ei ole. „Meil on Eestis kõik suhteliselt inimlikult ja lihtsalt ülesehitatud. Kindlasti ei peaks ühegi projekti elluviimine jääma pelgamise taha, et ei saa näiteks toetuse taotlusega hakkama. Sellega meie asutus tegeleb ja abiks ongi,“ ütles Sams.

Sams tõdes, et Eestis on eurorahade süsteem suhteliselt õhuke – asju ajatakse ilma liigse bürokraatiata ning ressurssi, sealhulgas inimressurssi, kasutatakse ära nutikalt ja mõistlikult. „Kasutame kaasaegseid teenuseid, seal hulgas teenuse disaini tööriistu ja pöörame suurt rõhku infosüsteemide arendamisele, töötegemise tõhustamisele ja tehnilistele lahendustele. Soovime, et inimestel oleks lihtne taotlusi esitada ning et meil oleks lihtne oma igapäevatööd efektiivselt teha,“ rääkis ta.

Läheb aega ja nõuab pingutust

Põhjus, miks üldsusel on tekkinud arusaam, et eurorahade realiseerimine jääb alati väga viimasele minutile, tuleneb Samsi hinnangul sellest, et eurotoetuste süsteem on oma olemuselt siiski suhteliselt keeruline ning väga mitmeid osapooli hõlmav. „Selleks, et kogu see ansambel hästi koos kõlama panna, läheb aega ja nõuab pingutust. See on piisavalt keerukas. Iga perioodi lõpus mõtleme, et järgmine kord püüame veelgi operatiivsemalt asju ajada, aga enamasti kipub start siiski venima ja lõpp läheb tihedaks rebimiseks ja ajaga võidujooksmiseks,“ ütles ta.

Ka lõppenud perioodi ehk Euroopa Liidu struktuurifondide 2014-2020 rahade väljamaksete osas läks lõpp väga tormiliseks, kuid Sams kinnitas, et märtsi lõpu seisuga on kõik vahendid välja makstud. „Eestile antud 3,7 miljardist maksime välja pea 100%. Selle tulemusena realiseerus 14 600 projekti,“ tõdes ta.

Sams rääkis, et üldsusele võis eelmise aasta lõpus avalikkuses ringelnud info tõttu jääda mulje, et kusagil on mingid miljonid veel ripakil, kuid tegelikkuses see nii ei olnud, sest kogu raha oli selleks hetkeks ammu juba projektidega kaetud. „Kuna mitmetel toetuse saajatel olid töös investeerimisprojektid, siis nende eest ei saa enne kulude katteks toetusi maksta, kui need kulud on realiseeritud. Seetõttu oligi toetuse saajatel võimalik neid kulutusi meile veel esitada kuni eelmise aasta lõpuni ning meie saime väljamakseid teha kuni märtsikuu lõpuni,“ rääkis ta.

Mida meil on õppida teistelt

Küsimuse peale, kas Eestil on EL struktuurmaksete korraldamisel midagi ka teistelt õppida, ütles Sams, et tuleks senisest julgemalt katta projektidega meile eraldatud eelarve mahtu üle, sest tahes-tahtmata nii mõnigi projekt lõpuks täies mahus ei realiseeru. „Selliste olukordade puhul on alati hea, kui sul oleks natuke suuremas koguses projekte, et saaks ikkagi maksimaalselt toetusrahad ära kasutada,“ rääkis ta.

Ühtlasi tuleks tema sõnul olla Euroopa Komisjonis senisest julgem, et oma arvamust avaldada ning vajadusel ka eriarvamustele kindlaks jääda. Ennekõike puudutab see näiteks tagasinõuete juhendeid. „Ma pole veendunud, et need nõuded praegu igas olukorras proportsionaalsed on. Ma arvan, et siin on vaidlemise ja arutelu kohti edaspidiseks küll ja veel,“ ütles ta.

Praegu on käimas aga juba uus eurorahade periood, kus Samsi osakond saab rakendada 3,4 miljardit, et muuta Eesti elu paremaks. „Toetame selle nimel igapäevaselt, et toetused oleksid võimalikult ruttu kättesaadavad ning rakendatavad. Valmistame juba ette ka 2028. aastale järgnevat perioodi ning koostöös teistega koondame mõtteid, mis võiksid olla valdkonnad kuhu toetustega siis teravikku rohkem suunata. Töötame igapäevaselt selle nimel, et toetusmeetmed oleksid asjakohased ning et nad võimaldaksid muuta eestlaste elu paremaks,“ rääkis Sams.