Rail Baltic Estonia finantsjuht Taavi Laja on seitsme aasta jooksul näinud, kuidas abstraktne taristuprojekt muutub joonistest lepinguteks ja lepingutest ehitusplatsideks. Tema ülesanne: et raudtee valmimine 2030. aastaks ei takerduks raha puudumise taha.

- Rail Baltic Estonia finantsjuht ja juhatuse liige Taavi Laja
- Foto: Rail Baltic Estonia
Laja igapäevasetöö hõlmab kolme miljardi euro suurust investeeringute plaani, kümneid rahastuslepinguid, pidevaid auditeid ja kiiresti kasvavat organisatsiooni. „Minu kõige suurem väljakutse on selle projekti jätkusuutlik rahastamine," tunnistas finantsjuht.
Katta tuleb 3,1 miljardi euro suurune investeeringute maht. Praeguseks on Euroopa Liidu fondidest ja riigieelarvest kokku kaasatud ligikaudu 1,7 miljardit eurot. See on veidi üle poole esimese etapi mahust. Ülejäänud raha tuleb veel leida - ning seda kõike ajal, mil riigieelarve läbirääkimistel konkureerivad kaitsekulud ja teised valdkonnad piiratud ressursi pärast.
See tähendab tohutut arvete mahtu, makseid, rahavooge ja kontrollmehhanisme, mis kõik peavad klappima nii toetustingimuste, riigieelarve kui ka omaniku ootustega.
Laja rääkis, et
Rail Baltic Estonia 2026. aasta investeeringud ulatuvad ligi 500 miljoni euroni. Finantsosakonnale tähendab see tohutut arvete mahtu, makseid, rahavooge ja kontrollmehhanisme, mis kõik peavad klappima nii toetustingimuste, riigieelarve kui ka omaniku ootustega.
Seitsme aastaga seitsmest 170ni
Kui Laja seitse aastat tagasi ettevõttesse tuli, polnud Rail Baltic Estonias peale tema ühtki finantsinimest ning kokku töötas meeskonnas seitse inimest. Täna töötab Rail Baltic Estonias üle 170 inimese. Raamatupidamisteenust osteti sisse ning Laja ülesanne oli finantsfunktsioon nullist üles ehitada: mõtestada lahti, milliseid protsesse on vaja, milline saab olema rahastusstruktuur, kuidas peab toimima eelarvestamine, kontroll ja aruandlus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Eesti pangad on väga konservatiivsed,” ütleb fintech-ettevõtte Hoovi finantsjuht Carmen Xin Lin Wang. “Nad ei finantseeri väikeettevõtteid, millel pole pakkuda esimese järgu hüpoteeki.” Just selles näeb Hoovi oma konkurentsieelist.
Nelja aastaga on Marve Turbel viinud AS Pärnu Vesi finantsjuhtimise täielikult digitaalseks. Kui varem täitsid kabinetti paberikaustad, siis praegu juhib ta ettevõtte finantse digitaalselt.
Äri- ja finantsnõustamisega tegeleva Wizeni partner Peter S. Treialt pakub finantsjuhtimisteenust mitmele energeetikavaldkonna ettevõttele. Tema praegune kõige tuntum klient on Eesti tuumaenergia arendaja Fermi Energia. Fermi puhul köidab Treialtit see, et tegemist pole ettevõttega, kus toode või teenus on juba olemas, vaid selle poole ollakse alles teel.
Registrite ja infosüsteemide keskuse (RIK) nullaruandluse tiimi juhi Aleksandr Beloussovi eestvedamsiel on äriregister ellu kutsunud mitmeid julgeid ja unikaalseid projekte, millest on innustust saanud ka teised riigid. Nüüd on tema meeskonnal käsil arendus, mis toob pöördelisi muudatusi ettevõtjate andmevahetuses riigiga.