Finantsuudised.ee ja Raamatupidaja.ee lugejate seas läbi viidud veebiküsitlus näitas, et e-arvete kasutamise hoogustamise eesmärgil tuleva aasta 1. juulist jõustuvad seadusemuudatused võivad e-arvete pooldajatele valmistada pettumuse.
Millises suunas hakkavad e-arvete kasutamist mõjutama värsked seadusemuudatused, mis jõustuvad tuleva aasta 1. juulist? Ühest küljest saavad kõik ettevõtted võimaluse nõuda endale üksnes e-arvete esitamist, aga teisalt kaob avaliku sektori üksuste kohustus võtta igal juhul vastu üksnes e-arveid.
Ligi 70% raamatupidamisdokumentidest sisestatakse meie tänases digiriigis veel käsitsi, mis tähendab, et suur hulk raamatupidaja igapäevatööst kulub arvete sisestamisele ja välja saatmisele. Merit Tarkvara arenduskonsultant Jekaterina Schleigeli sõnul e-arvete täit potentsiaali Eestis kasutusele võetud, kuna sisuliselt tehakse e-postiga sisse tulnud arve puhul kogu andmesisestus endiselt käsitsi.
Kuigi eraisikute keskmised kahjud möödunud aastal vähenesid, on kurjategijate sihtmärkidena üha enam esile kerkinud ettevõtted. Suurimaks ohuks Eesti ettevõtetele on võltsarvete saatmine, mis on toonud kaasa olulisi rahalisi kaotusi. Keskmine kahjusumma ulatus 2024. aastal 38 500 euroni, mida on aasta varasemaga võrreldes ligi 15 000 euro võrra enam.
Lords LB Asset Management viib kuni 30. septembrini läbi Baltic Core Property Fundi fondiosakute avalikku pakkumist. Fond plaanib luua toimivatest ja üüritulu tootvatest A-klassi ärihoonetest koosneva portfelli ning selle esimene kavandatav ost on Vilniuse kesklinnas asuv ärikeskus Artery, mille täituvus on 98%. Mida tähendab fondiosak investorile, millised tegurid määravad selle väärtuse muutumise ja millest moodustub investeeringu tootlus?