Hele Hammer: e-arvete muudatused – kasutuim seadusemuudatus, mida nähtud

Finantsuudised.ee ja Raamatupidaja.ee lugejate seas läbi viidud veebiküsitlus näitas, et e-arvete kasutamise hoogustamise eesmärgil tuleva aasta 1. juulist jõustuvad seadusemuudatused võivad e-arvete pooldajatele valmistada pettumuse.

Millises suunas hakkavad e-arvete kasutamist mõjutama värsked seadusemuudatused, mis jõustuvad tuleva aasta 1. juulist? Ühest küljest saavad kõik ettevõtted võimaluse nõuda endale üksnes e-arvete esitamist, aga teisalt kaob avaliku sektori üksuste kohustus võtta igal juhul vastu üksnes e-arveid.

Ligi 70% raamatupidamisdokumentidest sisestatakse meie tänases digiriigis veel käsitsi, mis tähendab, et suur hulk raamatupidaja igapäevatööst kulub arvete sisestamisele ja välja saatmisele. Merit Tarkvara arenduskonsultant Jekaterina Schleigeli sõnul e-arvete täit potentsiaali Eestis kasutusele võetud, kuna sisuliselt tehakse e-postiga sisse tulnud arve puhul kogu andmesisestus endiselt käsitsi.

Kuigi eraisikute keskmised kahjud möödunud aastal vähenesid, on kurjategijate sihtmärkidena üha enam esile kerkinud ettevõtted. Suurimaks ohuks Eesti ettevõtetele on võltsarvete saatmine, mis on toonud kaasa olulisi rahalisi kaotusi. Keskmine kahjusumma ulatus 2024. aastal 38 500 euroni, mida on aasta varasemaga võrreldes ligi 15 000 euro võrra enam.

Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.