Ligi 70% raamatupidamisdokumentidest sisestatakse meie tänases digiriigis veel käsitsi, mis tähendab, et suur hulk raamatupidaja igapäevatööst kulub arvete sisestamisele ja välja saatmisele. Merit Tarkvara arenduskonsultant Jekaterina Schleigeli sõnul e-arvete täit potentsiaali Eestis kasutusele võetud, kuna sisuliselt tehakse e-postiga sisse tulnud arve puhul kogu andmesisestus endiselt käsitsi.

- Merit Tarkvara arenduskonsultant Jekaterina Schleigel
- Foto: JAKE FARRA
Näiteks Merit Tarkvara septembrikuu statistika näitas, et 900 000 sisestatud müügiarvest vaid 8 protsenti saadeti e-arvena ning 1,1 miljonist kuludokumendist vaid 32% on saabunud elektrooniliselt. See tähendab, et ainuüksi tänavu septembris sisestasid raamatupidajad enam kui 700 000 kuludokumenti raamatupidamisprogrammi käsitsi.
Küsimusele, miks e-arveid sedavõrd vähe kasutatakse, sõnas Schleigel, et e-arvete kasutamine sõltub väga palju sellest, kas tehingu partner on e-arvete vastuvõtja. Näiteks peab eraisik ise pangas tegema avalduse teenuste e-arvete saamiseks ning ettevõtted peavad e-arvete vastuvõtmise aktiveerima raamatupidamisprogrammis ja kinnitama äriregistris.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Finantsuudised.ee ja Raamatupidaja.ee lugejate seas läbi viidud veebiküsitlus näitas, et e-arvete kasutamise hoogustamise eesmärgil tuleva aasta 1. juulist jõustuvad seadusemuudatused võivad e-arvete pooldajatele valmistada pettumuse.
Millises suunas hakkavad e-arvete kasutamist mõjutama värsked seadusemuudatused, mis jõustuvad tuleva aasta 1. juulist? Ühest küljest saavad kõik ettevõtted võimaluse nõuda endale üksnes e-arvete esitamist, aga teisalt kaob avaliku sektori üksuste kohustus võtta igal juhul vastu üksnes e-arveid.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.