Ligi 70% raamatupidamisdokumentidest sisestatakse meie tänases digiriigis veel käsitsi, mis tähendab, et suur hulk raamatupidaja igapäevatööst kulub arvete sisestamisele ja välja saatmisele. Merit Tarkvara arenduskonsultant Jekaterina Schleigeli sõnul e-arvete täit potentsiaali Eestis kasutusele võetud, kuna sisuliselt tehakse e-postiga sisse tulnud arve puhul kogu andmesisestus endiselt käsitsi.

- Merit Tarkvara arenduskonsultant Jekaterina Schleigel
- Foto: JAKE FARRA
Näiteks Merit Tarkvara septembrikuu statistika näitas, et 900 000 sisestatud müügiarvest vaid 8 protsenti saadeti e-arvena ning 1,1 miljonist kuludokumendist vaid 32% on saabunud elektrooniliselt. See tähendab, et ainuüksi tänavu septembris sisestasid raamatupidajad enam kui 700 000 kuludokumenti raamatupidamisprogrammi käsitsi.
Küsimusele, miks e-arveid sedavõrd vähe kasutatakse, sõnas Schleigel, et e-arvete kasutamine sõltub väga palju sellest, kas tehingu partner on e-arvete vastuvõtja. Näiteks peab eraisik ise pangas tegema avalduse teenuste e-arvete saamiseks ning ettevõtted peavad e-arvete vastuvõtmise aktiveerima raamatupidamisprogrammis ja kinnitama äriregistris.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Finantsuudised.ee ja Raamatupidaja.ee lugejate seas läbi viidud veebiküsitlus näitas, et e-arvete kasutamise hoogustamise eesmärgil tuleva aasta 1. juulist jõustuvad seadusemuudatused võivad e-arvete pooldajatele valmistada pettumuse.
Millises suunas hakkavad e-arvete kasutamist mõjutama värsked seadusemuudatused, mis jõustuvad tuleva aasta 1. juulist? Ühest küljest saavad kõik ettevõtted võimaluse nõuda endale üksnes e-arvete esitamist, aga teisalt kaob avaliku sektori üksuste kohustus võtta igal juhul vastu üksnes e-arveid.
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.