Viimase viie aasta jooksul on vaid 8% eestlastest panka vahetanud ning selle peamisteks põhjusteks olid soodsamad teenustasud või kaasaegsemad digilahendused, selgus oktoobris Norstati poolt läbi viidud avaliku arvamuse küsitlusest.

- Tervelt 34% inimeste jaoks kontotasude erinevus piisav põhjus uues pangas konto avamiseks.
- Foto: Andras Kralla
Igapäevaselt või vähemalt mitu korda nädalas kasutab pangateenuseid 75% inimestest, kuid sellega seotud kulusid jälgib aktiivselt vaid 8%, 32% teeb seda vahel ja 60% ei pööra sellele üldse tähelepanu.
"See on väga omapärane olukord, kus bensiiniliitri postihinna mõnesendine erinevus paneb massid liikuma ja järjekordadeski ootama. Samal ajal pangateenuste osas ollakse oma harjumuste pantvangid, kuigi oluliselt soodsamad lahendused ootavad paari hiireklõpsu kaugusel," kommenteerib olukorda Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taavet.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kaks eestlast jagavad Äripäeva raadiosaates kogemusi, kuidas luua toimiv moodne pangandus riikides, kus see on erinevatel põhjustel takerdunud. Jaapanis fintech'i GIG-A asutaja Raul Allikivi kirjeldab pangandussüsteemi, mis pakub klientidele jätkuvalt paberkandjal pangaraamatuid.
Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt on Eesti ettevõtted ja majapidamised vaatamata majanduslangusele laenude tagasimaksmisega seni hästi toime tulnud. Ettevaates on oluline majanduskasvu taastumine, sest see tagab suutlikkuse laene tagasi maksta.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.