Eesti Pank: alates järgmisest aastast on ka Coop Pank ja Bigbank olulised pangad

Panganduses on probleemsete laenude osakaal endiselt madal, ulatudes vähem kui 0,4%ni laenuportfellist. Ootuspäraselt on probleeme rohkem tarbimislaenude segmendis, kus on pikemaajaliselt tasumata laene kolmanda kvartali keskmisena 2,6% laenudest. Eluasemelaenudest on probleemsed vaid 0,2% ja ettevõtete puhul jääb see 0,4% tasemele. Ettevõtete laenuportfelli kvaliteet on üldiselt hea ning teistega võrreldes on probleeme rohkem tööstussektoris, sest see sektor on majanduslanguses enam pihta saanud. Tööstuses ulatub „hapude laenude“ tase 2%ni ja sektorisse antud laenude maht moodustab 10% panganduse laenuportfellist.

Eesti pangandussektori kapitalipuhvrid on suurte erakorraliste dividendimaksete tõttu vähenenud, kuid sektori kapitaliseerituse tase on jätkuvalt üsnagi kõrge. Suurte pankade helded dividendimaksed on ületanud eelmisel aastal pankade teenitud kasumit ja see tähendab, et ootamatu suure kriisi puhul oleks pankadel vähem vahendeid laenukahjumite katmiseks ja laenuandmise jätkamiseks. Samas on keskpanga hinnangul Eesti pankade kapitalipuhvrid lähituleviku vaates piisavad ja pangandus tervikuna on valmis juhuks, kui laenukahjumid peaksid hakkama kasvama.

Ettevõtetel on aidanud suurenenud laenumaksetega toime tulla varasemad soodsad aastad ja kogutud puhvrid. Majapidamiste laenumaksevõimet on toetanud asjaolu, et vaatamata majanduslangusele on tööpuudus kasvanud üsna vähe. Lisaks pakub tuge see, et Euroopa Keskpanga intressilangetuste mõjul on euribor langenud ja see on toonud kaasa väiksemad laenumaksed.