Kaks eestlast jagavad Äripäeva raadiosaates kogemusi, kuidas luua toimiv moodne pangandus riikides, kus see on erinevatel põhjustel takerdunud. Jaapanis fintech'i GIG-A asutaja Raul Allikivi kirjeldab pangandussüsteemi, mis pakub klientidele jätkuvalt paberkandjal pangaraamatuid.

- Tarmo Virki, Piret Reinson ja Raul Allikivi.
- Foto: Andres Laanem
“Jaapanis tegelikult on
fintech praegu jäänud mõnevõrra maha. Paljud mudelid, mis on mujal maailmas olemas, ei ole tegelikult siin tõesti rakendatud,” räägib
Raul Allikivi saates “Ükssarvikute kasvulava”. Ta toob näiteks ülekannete käsitlemise: “Kui meie kliendid tegid meie äpist ülekandeid, siis panga pool tegelikult oli inimene, kes printis selle tõmmise meie
backend’ist välja ja pani käsitsi siis iga transaktsiooni. See oli konkreetselt kontrollitud ruumis, kus olid kaamerad üleval, et oleks väga turvaline.”
GIG-A sihib oma lahendusega Jaapanis töötavaid välismaalasi, kelle juurdepääs finantsteenustele on piiratud.
Samal ajal ehitab
Piret Reinson Kreekas Euroopa Keskpanga litsentsiga neopanka Snappi, kus peamine väljakutse on finantskriisi tõttu kadunud usalduse taastamine. “Meie saime selle litsentsi pooleteise aastaga. Ja pluss kreeklased, neil on see usalduse küsimus. Tegelikult, kui sul on Euroopa Keskpanga litsents, sa oled kohe usaldusväärne,” ütleb Reinson.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eestlaste panus globaalsesse neopangandusse on märkimisväärne eelkõige Wise'i kaudu, mis raputas rahvusvaheliste maksete turgu ja sillutas teed paljudele järgmistele fintech-ettevõtetele. Wise’i edulugu ja Eesti IT-maine on loonud usalduse vundamendi, mis annab Eesti asutajatele eelise ka uutel ja keerulistel välisturgudel.
Saadet juhib Tarmo Virki.
Eestlased murravad arhailist pangandust maailma eri otstes
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.