Tihti lepitakse paarisuhtes olles ühine eelarve ja kulude jaotus kokku suhte alguses ning loodetakse, et see toimib igavesti. Elu aga ei seisa paigal – muutuvad hinnad, vajadused ja sissetulekud ning seetõttu võib ühise eelarve haldamise viis ajas muutuda.

- SEB eraklientide segmendijuht Victoria Tkatš
Oletame, et kolm aastat tagasi leppis paar kokku, et üks partner vastutab toidukulude ja teine eluaseme ülalpidamise eest. Hinnad on aga viimase kolme aasta jooksul ebaühtlaselt muutunud – toidu hinnad on tõusnud 40 protsenti ning eluaseme üürihinnad ligikaudu 20-30 protsenti sõltuvalt piirkonnast. Selle tulemusena võib üks partner kogeda palju suuremat rahalist koormust kui teine, eriti kui palk sama kiiresti järele ei jõua,.
Siin on nõuannet, et rahaliste kokkulepete tegemine paarisuhtes oleks hõlpsam.
1. Mõista partneri tausta
Erinevad kasvatused, kultuurilised taustad ja peretraditsioonid võivad tugevalt mõjutada iga partneri suhtumist rahasse. Üks partner võib olla rahaga riskialtim, teine aga konservatiivsem ja säästlikum. Need erinevused võivad igapäevastest rahaasjades tekitada väljakutseid, kuid neid saab tasakaalustada avatud ja ausa suhtlusega. Oluline on mõista, et erimeelsused ei ole isiklikud, vaid tulenevad taustast ja kogemustest. Tausta avamine aitab teineteist paremini mõista ja leida tasakaalu, mis rahuldab mõlemat partnerit.
2. Arutage rahaasju regulaarselt
Üks suurimaid vigu on arvata, et rahaasjade üle tuleb arutada ainult erandjuhtudel nagu töö kaotamine, lapse sünd või suuremad investeeringud, näiteks maja renoveerimine. Selle asemel on mõistlik luua harjumus arutada rahaga seotud küsimusi iga poole aasta möödudes või vähemalt iga uue aasta alguses. Regulaarne rahast rääkimine aitab vältida suurt rahalist pinget ja hoiab suhted tasakaalus. Arutelu võib olla lihtne ülevaade, aga kui finantsolukord on muutunud, võib see olla ka põhjalikum analüüs.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.