Finantsjuhtimise Infoleht jaanuar 2020

Enamik praaki tekib tootmiseelsetest sisemistest protsessidest, leidis Lauri Antalainen mullu Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonnas kaitstud magistritöös „Äriprotsesside arendamine tootmisteenust pakkuvas ettevõtte: sobiva metoodika leidmine ja rakendamine“.

Milline on meie kinnisvarahindajate töö kvaliteet ning millised on nende koostatud hindamisaruannete levinumad vead ja puudused?

Vähemalt kaheksas äriühingus (28%) 29st ei ole Eesti Vabariigi osalus piisavalt põhjendatud ja mõistlik oleks osalus kas täielikult või osaliselt erakapitalile võõrandada, leidis ettevõtja Michael Gregorius Bach.

Nende ridade kirjutamise ajal räägiti Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, palju Brüsselis suurte kliimaeesmärkide täitmiseks kavandatavatest finantsmehhanismidest. Plaan on Euroopa 2050. aastaks süsinikuneutraalseks muuta ja selleks tuleb lähema kümne aasta jooksul eri mehhanismide kaudu sellesse suunata vähemalt triljon eurot. Võrdluseks: kõigi ELi valitsuste võlg on praegu kokku umbes 1,3 triljonit eurot.

Tundub loogiline, et kui ettevõtte müük ja kasum kasvavad, paraneb ka üldine rahaline olukord. Tegelikkus võib aga olla vastupidine. Ilma selge rahavoogude planeerimiseta muutub kasv kiiresti pingeliseks ning otsuseid hakatakse tegema alles kriisiolukorras. Miks see nii on ja mida juba eos muuta annaks?