Vähemalt kaheksas äriühingus (28%) 29st ei ole Eesti Vabariigi osalus piisavalt põhjendatud ja mõistlik oleks osalus kas täielikult või osaliselt erakapitalile võõrandada, leidis ettevõtja Michael Gregorius Bach.
Bach kirjutas mullu Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud magistritöös „Eesti Vabariigi osalusega äriühingute eksisteerimise põhjused ja omakapitali tootlus“, et neljal juhul (14%) ei ole äriühing sobivaim vorm riigi funktsionaalse ülesande täitmiseks ja ühe ettevõtte puhul saab kattuvad tegevusvaldkonnad ühendada teise riigile kuuluva äriühinguga. Enamikul juhtudel (17) on riigi osalus tema sõnul oluline, sest turul eksisteerivad reaalsed turutõrked ja tuleb lähtuda julgeolekukaalutlustest. „Küll aga jääb õhku küsimus äriühingute operatiivse juhtimise kvaliteedist – kuivõrd suudetakse täita äriühingutele seatud omakapitali tootluse ning kapitalistruktuuri eesmärke, et tagada riigi elanike vara eesmärgipärane ja heaperemehelik valitsemine.“
Seotud lood
2018. aasta lõpus oli Eesti valitsussektoris varasid kokku 17,1 miljardi (2017. aastal 16,51 miljardi) euro väärtuses. Kohustiste maht oli 6,23 miljardit (2017. aastal 5,74 miljardit) eurot. Valitsussektori netovara oli 10,85 miljardit (2017. aastal 10,78 miljardit) eurot.
Raamatupidaja ülesanded võivad ulatuda lihtsast andmesisestamisest kuni finantsjuhi pädevuseni, samuti kõigub rnende palgavahemik viiesajast eurost kuni mitme tuhandeni, tõdes raamatupidamisfirma Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis. Ometi on kordades olulisem see, milline on raamatupidaja pädevus.