Madis Müller: prognoosimiseks ainult arvutamisest enam ei piisa

Viimast kuut aastat iseloomustanud ootamatuste mõjul on majandus muutunud nii ettearvamatuks, et plaane tehes ei piisa enam kindlast arvulisest eesmärgist, vaid läbi tuleb mängida erinevad stsenaariumid. Eesti Panga ekspresident Madis Müller soovitab nii keskpankadel kui ka ettevõtjatel investeerida aega sisulisse mõttetöösse, et prognoositavad stsenaariumid oleksid realistlikud ja terviklikud, mitte pelgalt mehhaanilised arvutused.

Madis Mülleri ametiaeg Eesti Pangas hakkas koroonakriisiga ja lõppes Hormuzi väina sulgemisega. Ta rõhutab, et nii ettearvamatus olukorras ei piisa enam arvulisest eesmärgist, vaid oluline on süvitsi analüüsida, kuidas mõjutavad majandust erinevad energiahindade kestused või geopoliitilised pinged. Sama kehtib ka ettevõtete tasandil, läbi tuleb mängida erinevad stsenaariumid. „Mulle tundub stsenaariumide läbimäng sellisel segasel ajal väga mõistlik prognoosimismoodus,“ ütleb ta.

Riikide võlakoormus on nähtav risk

Teine oluline aspekt, millele Müller tähelepanu juhib, on inimpsühholoogia roll majanduses. Kuigi klassikalised majandusmudelid eeldavad ratsionaalset käitumist, juhivad tegelikkust sageli optimismi- ja pessimismilained. Ta meenutab 2007–2009 finantskriisi eelset aega, mil paljud siinsed kommentaatorid uskusid, et Eestis ongi kõik teistmoodi. Madis Müller soovitab ettevõtjatel ja investoritel säilitada kaine pilk ning mitte minna kaasa karjainstinktiga: "Majandus tervikuna ei ole alati ratsionaalne, on optimismilained ja siis on jälle varsti kõik vastupidi. Tarbimis- ja investeerimisotsuste mõjutavad need kõike." Sageli on tark käituda turu üldisele meelestatusele vastupidiselt: olla ettevaatlik suure optimismi ajal ja investeerida siis, kui valitseb pessimism.

Uued kriisid on paratamatud, kuid nende täpset olemust on võimatu ette näha. "Naiivne on arvata, et meil ei tule enam ühtegi ootamatust või šokki,“ ütleb ta. Ent konkreetse ja murettekitava riskina toob ta välja paljude riikide valitsussektori ülikõrge võlakoormuse. Müller selgitab, et kui investorid peaksid kaotama usalduse riikide maksevõime vastu, võivad võlakirjade intressimäärad järsult tõusta, mis raputaks kõiki finantsturge ja tooks kaasa varade hindade languse. See tähendab, et järgmine suur raputus ei pruugi tulla uuest pandeemiast, vaid hoopis riigirahanduse jätkusuutmatusest, milleks tuleb nii riikidel kui ka turuosalistel valmis olla.

Saatejuht on Sigrid Kõiv.

Pildil Madis Müller. Autor: Andras Kralla