Juulikuu hinnatõus võrreldes eelmise kuuga jäi oodatust väiksemaks, rääkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Tema sõnul tulenes see peamiselt sellest, et kaupmehed olid hindu tõstnud juba varasematel kuudel.

- SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor sõnas, et suurim hinnakasvu allikas on toidukaubad.
- Foto: Andras Kralla
Statistikaameti kiirhinnangu järgi kerkisid hinnad juulis võrreldes juuniga 0,6 protsenti. Aastane inflatsioon ulatus 5,6 protsendini.
Mihkel Nestor nentis, et numbrid on kõrged, eriti võrreldes teiste Euroopa riikidega.
Mis aga hinnatõusu põhjustas? Nestor selgitas, et suurim hinnakasvu allikas on toidukaubad, mis moodustavad suure osa Eesti tarbija ostukorvist. Kui sellele lisada käibemaksutõusu mõju, annab see selgituse suuremale osale inflatsioonist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samas märkis ta, et käibemaksutõusu mõju ei olnud nii suur, kui oleks võinud eeldada. „Eesti puhul mulle tundub, et kuna inimestel on juurdunud ootus, et hinnad kiiresti kasvavad, siis on võimalik selles sogases vees hinda tõsta ka neil, kellel selleks objektiivset põhjust ei ole,“ sõnas Nestor.
Lisaks tuli intervjuus juttu sellest, kas rahvaalgatus toidukaupade käibemaksu alandamiseks võiks toimida, milline on Trumpi värskelt allkirjastatud tollide mõju ning mida arvata USA tehnoloogiahiidude majandustulemustest.
Küsis Kaspar Viira.
Mihkel Nestor: selles sogases vees saavad hindu tõsta ka need, kellel selleks põhjust ei ole
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
“Märkimisväärselt suur hinnatõus“
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks juulis võrreldes eelmise kuuga 0,6%. Mulluse juuliga võrreldes tõusis indeks 5,6%.
Juunis kiirenes tarbijahindade kasv aastavõrdluses 5%ni peamiselt toiduainete, aga ka teenuste kallinemise tõttu.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht ehk hinnakasvuga korrigeeritud müügitulu jätkas mais kasvu ning suurenes aastases võrdluses 2%. Kasv on küll tagasihoidlik, kuid kuude lõikes ongi see olnud üsna erinev.
Eesti elanikest usub endiselt suur hulk, lausa 43%, et lähikuudel muutub nende rahaline olukord pigem kehvemaks. Samas on see meeleolu aasta algusega võrreldes stabiliseerinud. Balti riikidest on enda finantsseisu osas endiselt kõige optimistlikumad leedukad, selgub Citadele regulaarsest ostubaromeetri uuringust.
Ettevõtluses ei ole olemas hetke, mil raamatupidamist pole vaja. Isegi siis, kui tegevust ei ole, tuleb vähemalt kord aastas kõik terviklikult üle vaadata, esitada vajalikke aruandeid ja deklaratsioone. „Raamatupidamine on baasvajadus– see on nagu elekter, mille kadumine annab kohe tunda,“ ütleb raamatupidamise ja palgaarvestuse teenust ning maksukonsultatsioone pakkuva Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis.