Eestis ei ole kunagi olnud palju suurprojektide laenutaotlusi, kuid viimasel ajal on need taas tulnud töölauale, tunnistas LHV Panga juht Kadri Kiisel.

- LHV Panga juht Kadri Kiisel tunnistas laenudest rääkides, et taotles vahepeal ka enda eluasemelaenule väiksemat marginaali.
- Foto: Simo Sepp
"Neid on aastas lõpuks kahe käe sõrmedel üles lugeda, aga neid ikkagi tuleb," lausus
Kadri Kiisel Äripäeva raadio saates "Kuum tool" suurte projektide jaoks küsitud laenude kohta.
LHV Panga juhi sõnul on suurprojektide laenutaotlused positiivne märk Eesti majandusele kui tervikule. "Tahaks loota, et riigi poolt kaitsekulutuste eelarve tõstmine ka suurendab kaitsetööstusele vajalikke infrastruktuuriinvesteeringuid. Meil on vaja leida need kohad, mis elavdavad majandust, mis toovad suuremaid investeeringuid," märkis Kiisel.
Lisaks rääkis Kiisel kodulaenudest, sealhulgas enda eluasemelaenust, kaugtöö korraldamisest ja LHV Panga plaanitavatest muutustest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kadri Kiiselit intervjueeris Ken Rohelaan.
LHV Panga juht näeb pööret: suurtele projektidele küsitakse taas laenuraha
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestis laenulepingutes laialt kasutatavad euribori baasintressid on languses olnud alates 2023. aasta sügisest. Rahaturud ootavad, et tänaseks umbes 2% tasemele jõudnud intressimäärad langevad lähikuudel veelgi, aga aastases perspektiivis ennustatakse nende uuesti kasvule pöördumist. Kas see tähendab, et tuleks hakata mõtlema intresside fikseerimisele?
LHV pank on viimastel aastatel olnud Eesti pankadest enim rahapesu andmebüroo tähelepanu all. Nüüd ähvardab hoopis pank asutust hiigelsuure trahviga.
Kuna pangandussektoris pole raskeid aegu olnud, siis on ka laenukvaliteet väga heal tasemel, tõid eksperdid esile saates „Investeerimisportfell 2030“.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.