Autor: Äripäeva eriprojektide ja sisuturunduse üksus: [email protected] • 29. detsember 2022

Ettevõtete juurdepääs käibekapitalile on tänast turuolukorda arvestades aktuaalne teema. 8. ja 9. veebruaril Tallinnas toimuv tarneahela rahastamise konverents Tallinn SCF Summit 2023 keskendub seetõttu uutele käibekapitali rahastamise lahendustele.

Uued võlainstrumendid Baltikumis

Konverentsi üht paneeldiskussiooni juhtiv Turnbull ütles, et finantsteenuste arendamine Baltikumis on omaette oluline eesmärk. Praegused geopoliitilised kriisid, nagu sõda Ukrainas ja ohjeldamatu inflatsioon, tähendavad aga seda, et EBRD prioriteetideks on sellised valdkonnad nagu toidu- ja energiajulgeolek. "Kuid me ei tohi silmist kaotada kliimaprobleeme ja keskkonda – puhtamate energiaallikate propageerimine on tegelikkuses potentsiaalne lahendus liigsele sõltuvusele Venemaa naftast," selgitas asedirektor.

"Turuarendamise seisukohast on Baltikumis eesmärgiks kapitaliturgude mitmekesistamine, sealhulgas seni vähelevinud võlainstrumentide nagu kommertspaber (commercial paper) kasutuselevõtt. Eestis emiteeritakse suhteliselt sageli traditsioonilisi tagatiseta võlakirju, mida ostavad pensionifondid, pangad, kindlustusseltsid, varahaldusettevõtted ja isegi eraisikud. Samas on kommertspaberid lühema tähtajaga, kuni üks aasta, Baltikumis eksootilisem ning osa seadusandlusest ja praktikast on puudulik, nii näiteks Läti pensionifondid ei saa kommertspaberisse investeerida. Kommertspaberid võivad osutuda asendamatuks, et katta erakorralisi hinnatõususid olukordades, kus juurdepääs pangafinantseerimisele on piiratud. Siiski on vaja täiendavat toetust pensionifondidelt ja varahaldussektorilt. Nende turgude arenedes kavatseb EBRD toetada ka keerukamate pikemaajaliste võlainstrumentide väljatöötamist, sh sünteetilised väärtpaberid ja tagatud võlakirjad, väljatöötamist,“ ütles Turnbull.

Turnbulli sõnul julgustab EBRD ka välisinvestoreid nägema Balti riike ühtse investeerimiskohana nii võla- kui ka aktsiavõlainstrumentide jaoks. Kuigi kohalikud majandused on väikesed, võivad kolme riigi mahud kokku osutuda välisfinantseerijatele atraktiivseks. Kui sellele lisada end tõestanud regulatiivne ja tehniline taristu, siis on võimalik soodsat kapitali piirkonda juurde tuua.

Finantsteenuseid arendav ärikeskkond loob ka töökohti. Hea näide on Luksemburg, kes on suutnud oma jurisdiktsioonis luua tingimused paljude finantsteenuste osutamiseks. "Luksemburg lõi tõhusa võlakirjaregistri, mis vastab börsiinstrumentidesse investeerimise nõuetele. Arvan, et Eesti võiks sarnaseid võimalusi otsida," rääkis Turnbull võimalustest.

SupplierPlus Group OÜ arendusjuht Uve Poom: Suurem vaade annab uue lähenemise

EBRD järgib põhimõtet, et kui kohalikud finantsasutused saavad ettevõtete rahastamisega hakkama, siis ei pea nad turul sekkuma. Kui pankadel jäävad aga käed lühikeseks, s.t ei suuda pakkuda finantseerimist vajalikus mahus või kaasaegsete toodete raames, sekkub EBRD. Sel juhul näeb EBRD võimalust arendada Balti turge, julgustades kasutama uusi lahendusi nagu kommertspaberite väljastamine ja tarneahela rahastamise juurutamine.

Kuidas aitab kapitaliturgude areng väikeettevõtteid?

Tarneahela finantseerimine (SCF ehk tarneahela finantseerimine ) on üks kiiremini kasvavaid kaubanduse finantseerimise lahendusi – ülemaailmne finantseeritavate ostuarvete maht kasvas aastatel 2020-2021 lausa 38%. "See on üks valdkond, millele EBRD praegu keskendub. Soodustame ostuarvete finantseerimiseks paremate tehniliste ja juriidiliste struktuuride väljatöötamist," kinnitas Turnbull. "Näeme selles tootes palju potentsiaali, kuna tugevate ettevõtete ostuarved on üsna madala riskitasemega varaklass ja seetõttu finantseerijatele atraktiivsed. Teisalt parandab ostuarvete finantseerimine hankijate juurdepääsu finantseerimisele. Arvestades praeguse ebakindlusega maailmamajanduses, siis huvi äritegevust sellisel viisil finantseerida kasvab,“ lisas ta.

Hea teada:

Tallinn Supply Chain Finance Summit 2023 osalevad nii piirkonna suurimad ettevõtted kui pangad Baltikumist ja mujalt Euroopast, et arutada tarneahela rahastamise valdkonna trende. Konverentsile oodatakse lisaks finantsjuhtidele ka ostujuhte, juriste ja IT-spetsialiste, kes on huvitatud tarneahela finantseerimislahenduste rakendamisest. Täpsem info Tallinn SCF Summit 2023 kodulehel.

SupplierPlus Group OÜ arendusjuht Uve Poom ütles, et tarneahela finantseerimine ehk ostuarvete finantseerimine on Baltikumis alakasutatud võimalus. "Näiteks Selveris, Rimis või Maximas on tohutult tarnijaid ja iga päev esitatakse pankadele finantseerimiseks tuhandeid arveid. Klassikaline faktooring on seega Eesti tarnijatele juba hästi teada, aga Balti riikide suurfirmade ostjatele on ostuarvete finantseerimine ehk pöördfaktooring vähemtuntud lahendus. Sel juhul organiseerib ostev osapool finantseerimislimiidid, korraldades ka andmevahetuse pankadega. Pöördfaktooringu kasutamine lihtsustab oluliselt arvete finantseerimist. Ühtne lahendus on juurutatud kõikidele tarnijatele, selle asemel, et ostuprotsessi sadade tarnijate protsesside järgi kohandada. Tarnija ei pea eraldi panka minema, pakkumisi vastu võtma, arveid saatma – SupplierPlus suudab seda protsessi ostjale palju suuremas mahus automatiseerida,» rääkis Poom. "Tarnijatele on pöördfaktooring väga mugav, nad saavad oma arved kiiresti rahaks ning arve kättesaamine jääb hoopis panga mureks.

Investor saab osta SupplierPlusi kommertspabereid, mille ülesandeks ei ole vabalt valitud ettevõtete finantseerimine, vaid konkreetsete suurettevõtete kinnitatud ostuarvete ostmine. "Tegemist oleks lühiajalise võlakirjaga, pikkusega 60-180 päeva. Võrreldes samade ostjate klassikaliste võlakirjadega emiteeritakse kommertspabereid lühemaks perioodiks. Nii on risk ja finantseerimiskulu väiksem," lisas Poom.