Ajal, mil aina enam inimesi eelistab internetipangandust, kaalub Swedbank niinimetatud ajutiste kontorite loomist, vahendab Bloomberg.

- Swedbanki Liivalaia kontor.
- Foto: Andres Haabu
„Me otsime võimalusi, kuidas seda ellu viia, ja sel päeval, mil me seda tutvustame, võib näha, et kaart saab olema täiesti teistsugune,“ rääkis Christer Tragardh, Swedbanki Rootsi juht. Swedbank AB on oma kontorite võrgustikku alates 2011. aastast juba 2/3 võrra vähendanud ja näeb visioonina nii-öelda liikuvate pankade loomist kõikjale – alates ülikoolidest ja lõpetades kinnisvaramaaklerite büroodega. Praegu tegeldakse Swedbankis lahenduse turvalisuse ja infrastruktuuri poolega.
Põhjus, miks Swedbank tahab Rootsis päris kontorite asemel proovida uudset ajutise kontori lahendust, on klientide soov ajada asju internetis ja äppide kaudu, vahendab Bloomberg. Sularaha kasutamine olevat Rootsis langenud sellisele tasemele, et keskpangad mõtlevad juba, kas sel on üldse tulevikku.
Isegi Svenska Handelsbanken AB, kelle ärimudel rajanebki klientide rahulolu tagavatel kontoritel, on alates 2011. aastast nende arvu vähendanud 600-lt 248-le.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Meil on palju ettevõtetest kliente ja nemad tahavad panka minna,“ rääkis Tragardh. „Neil on vaja kedagi, kellega rääkida saaks. Meil on ka eraisikuid, kellel on rohkem vajadusi, ning nemadki soovivad aeg-ajalt pangas käia,“ lisas ta.
Swedbank teeb juba koostööd oma maakleritega ja rajab nende kontoritesse pop-up-kontoreid. Samuti on Swedbank katsetanud koostööd pangabusside ja raamatukogudega Balti riikides.
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.