Autor: Finantsuudised.ee • 21. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pihajoki sõnul on riski hindamisel krediidireitingust olulisemad näitajad laenuvõtja päritoluriik ja igakuine sissetulek.

„Kuigi sarnaseid krediidireitinguid kasutatakse paljudes inimeselt inimesele mõeldud laenuplatvormides, on Bondora puhul erisus see, et nende laenuvõtjatest kliendid on pärit eri riikidest ning iga riigi laenuvõtjaid hinnatakse veidi erineva reitingusüsteemiga, mistõttu annab krediidireiting Bondora investoritele eksitavat infot. Krediidireitingust paremini aitaks investoril riske hinnata laenuvõtja päritoluriigi ja igakuise sissetuleku võrdluse info,” kirjeldas Pihajoki oma töös.

Pauliina Pihajoki bakalaureusetöö juhendaja EBSi dotsent Andres Vesilind arvab, et uurimistöö teema on oluline peamiselt seetõttu, et inimeselt inimesele laenudega tegelevad platvormid lubavad investoritele väga sageli väga kõrgeid tootlusi, samas adekvaatselt reklaamimata nende investeeringutega kaasnevaid riske.

„Need platvormid ei anna investoritele selgeid juhiseid, millise profiiliga laenuvõtjatele on turvalisem ning millistele vähem turvalisem laene anda. Bondora platvorm on selles mõttes üks väheseid positiivseid erandeid, kus pea kogu laenudega ja laenude tagasimaksetega seotud info on kodulehel kättesaadav ja analüüsitav – samas ka seda infot ei olnud keegi siiani põhjalikult ja erapooletult analüüsinud,” rääkis Vesilind.

„Tööga tutvudes saavad investorid ülevaate, kes on inimeselt inimesele platvormide tüüpiline laenuvõtja, millised on keskmised laenusummad, lubatud tootlused ning tootlused peale maksehäirete osakaaluga korrigeerimist,” rääkis Vesilind. „Samuti saab ülevaate, kuidas sellistesse laenudesse investeerimise risk sõltub laenuvõtja residentsusest, krediidireitingust, olemasolevast laenukoormusest ning sissetuleku tasemest.”

Pihlajoki uurimistöö esitab Vesilinnu sõnul väljakutse ka avaliku sektori majandusregulaatoritele laiemalt. „Kas on ikka õiglane nõuda pankade kaudu pakutavatesse võlakirjafondidesse investeerimise korral investorilt põhjaliku MiFID küsimustiku täitmist, samas lubades investoritel investeerida ilma mingi riskihindamiseta inimeselt inimesele laenuplatvormidel laenudesse, millest ligi kolmandik lõpetab maksehäirega.”

Pauliina Pihajoki bakalaureusetöö „Analyzing the risk and return on P2P lending from investor perspective“ saab alla laadida siit.