Meelis Paakspuu: finantsjuht ei tohi olla efektiivsuse supernäide

LHV on siiski noor ja kiires arengus olev asutus, mistõttu on meil maja sees pikk nimekiri teemadega, mida plaanime lahendada. Nii mõnigi neist tegevusest oli plaanitud ka 2016. aastasse, kuid pidime tõdema, et ei ole kas piisavalt targad või ei ole ressurssi kõikide soovide lahendamiseks.

Mis on teie suurimad töised väljakutsed 2017. aastaks?

2016 oli hea aasta, kuid loodame, et 2017 tuleb veel parem. Selleks üritame LHV suureks kasvatada nii ärimahtude poolest kui ka sisemiselt. LHV eduloo üheks võtmeks on pidev julgus katsetada midagi uut, mistõttu on pidevalt laual mõned mõtted, mida läbi vaielda.

Börsiettevõttena oleme otsustanud olla võimalikult avalikud ja avalikustame nii finantsplaane kui ka kuiseid aruandeid. Kui sinna lisada tõdemus, et pangandus on tänaseks üks kõige enam ülereguleeritud sektoreid ning regulatsioonide hulk on ainult kasvamas, siis need kaks teemat ongi suurimad peavalu tekitajad. Kogu finantsjuhtimine peab muutuma automatiseeritumaks, kiiremaks, kvaliteetsemaks, mistõttu üha enam tuleb üles ehitada sisemisi süsteeme, mis võimaldaksid paindlikult nõuetega hakkama saada ilma igapäevast äri olulisel määral segamata.

Mida Te arvate riigiettevõtete erastamisest? Kas riik peaks rohkem oma ettevõtteid börsile panema? 

Küsimus on eesmärgis, miks peaks riigiettevõtteid erastama. Eraettevõtlusega otseselt konkureerivaid ettevõtteid ei ole riigil tõepoolest mõtet omada. Samas infrastruktuuri või strateegilise tähtsusega ettevõtete kontroll peaks kindlasti riigi käes olema. Meie ärimahud on liiga väikesed, mistõttu eraettevõtete kasumlikkus infrastruktuuri ülevahoidmisel on kas liiga madal või ei pakuta piisavat kvaliteeti.

Millised ettevõtted üldse börsile sobiksid? Väikesi ettevõtteid ei ole kindlasti mõtet riigil börsile viia, müües mõnikümmend protsenti osalust. Sellistel ettevõtetel ei teki börsil likviidsust, mistõttu aktsiahind ei kajasta ettevõtte tegelikku olukorda. Väikeste ettevõte osas peaks riik otsustama, kas omada 100% või müüa kogu ettevõte. Börsile sobiksid vähemusosaluse müügiga ettevõtted, mille aktsiate turuväärtus oleks Tallinna börsil esiviisiku hulgas. Kahjuks ei ole selliseid ettevõtteid kuigi palju.

Raha kaasamiseks? Eestis on ettevõtete ja eraisikute väärtpaberikontosid veidi üle 100 tuhande ning see arv on enam-vähem sama, mis 10 aastat tagasi. Neist 75 tuhat omavad väärtpabereid, kuid neist omakorda vaid veidi enam kui 20 tuhandel on tehtud investeeringud Tallinna börsil kaubeldavatesse aktsiatesse. Kui pensionifondid välja arvata, siis suuri summasid kohalikult turult leida ei ole võimalik. Teisalt on Eestis eraisikute arvetel seismas 10 miljardit, millest kindlasti osa võiks leida tee börsile, kui pakkuda mõistliku riskiga pikaajalisi investeerimisvõimalusi, milleks võiksid sobida paar suuremat infrastruktuuriettevõtet. Investeerida tasub kasvõi selleks, et saada osa dividendidest, mis aitaks ära katta näiteks inimese enda igakuised arved sellele ettevõttele.