3 mai 2017

Paakspuu: aruandlus on keeruline teema

Meelis Paakspuu  Foto: LHV Pank

LHVs on eelarve osa strateegiaprotsessist, mille käigus pannakse paika pikemad sihid, koostatakse tegevusplaan ning vaadatakse üle ressursid, rääkis LHV finantsjuht Meelis Paakspuu.

Krediidiasutusena on nad kohustatud koostama pikaajalisi finantsplaane, mille abil jälgivad erinevate suhtarvude trende, seega päris ilma eelarveta LHV hakkama ei saaks. „Sama finantsplaani esimese aasta osa oleme ka lühemas vormis börsil tutvustanud ning raporteerime iga kuu plaani täitumisest,“ kirjeldas Paakspuu LHV protsesse.

LHVs on kokku lepitud, et kinnitatud ühe aasta finantsplaan on numbrilises mõttes täitmiseks, kuid komponendid võivad muutuda, ning seetõttu ajakohastavad nad prognoose jooksvalt. Kui tegelikkus hakkab esialgsest plaanist erinema enam kui 10%, koostavad nad uue finantsplaani ning teavitavad sellest investoreid.

„Aruandlus on aga keeruline teema, sest oleme valgusaasta kaugusel sellest, kuhu tahaksime jõuda. Suur teema on selles, et juhtimisotsusteks vajalik täpsus on palju väiksem kui regulatiivsel aruandlusel, milles ei tohi arvud üksteisest erineda rohkem kui ühe euro võrra. See on paljudel juhtudel väiksem kui ümardusviga tuhandete tehingute koondamisel ühte aruandesse. Juhtimisaruanded võivad olla ka 95% täpsed ning annavad piisava kindluse äriotsuste tegemiseks,“ kirjeldas Paakspuu.

LHV selle aasta eesmärk ongi Paakspuu sõnul viia kogu regulatiivne aruandlus ühtse andmekihi peale, mis on kontrollitud vastu raamatupidamist ning sisaldab lepingu tasemel statistilist infot. See annab võimaluse automatiseerida suure osa regulatiivsest raporteerimisest.

Kulude jaoks on nad määranud kululiikide kaupa vastutajad, kes ühelt poolt kinnitavad tehtud kulud ja teisalt jälgivad vastavust eelarvega. „Igakuiselt on kulude jälgimine ka üks minu tööriistadest, otsides võimalusi kas kokkuhoiuks või korrale kutsumiseks,“ sõnas Paakspuu.

Kulu-tulu suhtarv on LHV finantsjuhi sõnul üks lihtsamini jälgitavaid efektiivsussuhtarve panganduses, kuid see ei ole siiski ainus. Seepärast jälgivad nad pidevalt kõiki regulatiivseid suhtarve ning neile lisaks ka paljusid eelhoiatusnäitajaid, nagu näiteks muutusi deposiitides, maksetes, krediidikvaliteedis jms.

Tõmbab tagasi juhi ja müüjate optimismi

Finantsjuht koos riskijuhiga on Paakspuu sõnul tavaliselt need, kes tasakaalustavad üldjuhi ja müügiüksuste optimismi. Siiski peab finantsjuht hoolitsema, et ettevõtte numbrimajandus oleks korras, äri jätkusuutlik ja vajadusel leidma tehingu tegemiseks kõikide asjaolude kiuste mingi võimaluse.

„Juba praegu muutub üha enam vajalikuks üldpildist arusaamine, kompleksust lisavad piiride kadumine nii geograafilises kui ka sektoriaalses mõistes. Kõik see toob kaasa üha suurema koguse andmeid, millest tuleb leida olulised infokillud. Just oskus olulist ebaolulisest eristada on muutumas üheks oluliseks omaduseks. Lähiaastail jäävad pangandusmaailmas domineerima muutuvad regulatsioonid, mistõttu peab finantsjuht suutma neist aru saada ja vajaduse korral ettevõtte protsesse muutma,“ kirjeldas Paakspuu edukat finantsjuhti.

Kogu finantsjuhtimine peab Paakspuu sõnul muutuma automatiseeritumaks, kiiremaks, kvaliteetsemaks, mistõttu üha enam tuleb üles ehitada sisemisi süsteeme, mis võimaldaksid paindlikult nõuetega hakkama saada igapäevast äri olulisel määral segamata.

Küsimuse peale, milline juht tema on, vastab Paakspuu, et talle meeldib mõelda, et ta on eelkõige rahulik ja aus juht, kes otsib alati lahendust ning ei keskendu süüdlase otsimisele. Teisalt meeldivad talle kriis ja probleemid, sest need annavad võimaluse leida tavapärasest erinevaid lahendusi ning teha kiireid otsuseid.

Praktiline koolitus „Beyond Budgeting ehk kohanduva eelarvestamise juhtimismudel“

Toimub 6. septembril Tallinnas.

Koolituselt saate teadmised, kuidas rakendada beyond budgeting'i mudelit oma ettevõttes ja seeläbi vähendada traditsioonilise juhtimisega seotud probleeme ning tõsta ettevõtte konkurentsieelist.

Registreerimine ja lisainfo SIIN!

LHV Panga juht Erki Kilu Meelis Paakspuust

Tegin Meelisele ettepaneku LHVsse tulla umbes kaks aastat tagasi ja mul oli hea meel, et ta selle vastu võttis. Teadsin Meelist juba varasemast ajast, kui ta töötas teistes pankades ja olin temaga Pangaliidus tööalaselt kokku puutunud. Meelis oli jätnud targa ja kogenud inimese mulje ning olles nüüd temaga koos töötanud, võin seda ainult kinnitada. Finantsjuhtimise valdkonnas on ta näinud nii häid kui ka halvemaid aegu ja oskab sellega arvestada. Samuti ei piirdu Meelise teadmised mitte ainult finantsjuhtimisega, vaid ta oskab kaasa rääkida ka teistel teemadel, nagu näiteks uute toodete turule toomine, krediidiriskide hindamine, IT teemad jms. Juhina saab Meelis oma inimestega väga hästi läbi ning jätab neile piisavalt otsustus- ja tegutsemisvabadust.

Kohanduv eelarvestamine

Sellest aga, kuidas juhtida ettevõtet eelarvet koostamata, saab kuulda septembris toimuval praktilisel koolitusel. Selleks toome Norrast kohale beyond budgeting'i juhtiva eksperdi Bjarte Bogsnesi.

Koolitus on mõeldud ettevõtetele, kes tahavad viia oma juhtimismudeli vastavusse kohanduva eelarvestamise põhimõtetega, et muutuda kiiremaks, panidlikumaks ja inimlikumaks ning seeläbi saada parem konkurentsieelis Eesti turul.

Registreeri koolitusele SIIN.

Jaga lugu:
Seotud lood
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemaliseduudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Bret Metsküla
Bret MetskülaFinantsuudised.ee juhtTel: 58 117 860
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79