26 märts 2017
Jaga lugu:

Meelis Paakspuu: finantsjuht ei tohi olla efektiivsuse supernäide

LHV Panga finantsjuht Meelis Paakspuu.  Foto: Andras Kralla

Eelmise aasta üks silmapaistvamaid finantstehinguid oli LHV Grupi edukas viimine Tallinna börsile. Aasta üheks mõjukaimaks finantsjuhiks valitud, LHV Panga finantsjuht Meelis Paakspuu räägib lähemalt oma osalusest selles tehingus, tulevastest plaanidest ja sellest, mida arvab tema riigiettevõtete börsile viimisest.

Teid nomineeriti eelmise aasta üheks mõjukaimaks finantsjuhiks. LHV-l on väga hästi läinud. Kuidas Te ise eelmist aastat kommenteerite?

Nomineerimine tuli üllatusena, sest olen olnud LHVs vaid poolteist aastat ning seetõttu ei ole minu panus LHV edulukku veel kuigi suur. Väga suur töö ja vaev on juba tehtud LHV meeskonna poolt. Mina sattusin mitme suure protsessi viimasesse veerandisse, millesse jäi IPO proovitöö näol allutatud võlakirjade noteerimine 2015. aasta sügisel ning 2016. aastal aktsiate esmapakkumine. Neid tegevusi alustati mitu aastat varem ja sinna on väga palju panustanud kogu LHV töötajaskond.

Eelmisele aastale tagasi vaadates palju muuta ei oskagi, kõik olulisemad plaanid said täidetud. LHV suutis kasvatada bilansimahtu ja kasumit mitukümmend protsenti, mitmetes äriliinides suutsime ärimahte kahekordistada. Tegevuse lakmuspaberiks oli aktsiate noteerimine, mis näitas, kui palju Eesti inimesed usaldavad LHVd ning soovivad osaleda arenguloos. Minu jaoks oli see ka kõige olulisemaks sündmuseks, sest finantsjuhina ei teki palju võimalusi osaleda ettevõtte börsile viimise protsessis. Sooviks väga, et järgnevad aastad suudame ka emissioonis osalenud inimesi positiivselt üllatada ja ületada nüüd ka avalikuks tehtud plaane.

LHV on siiski noor ja kiires arengus olev asutus, mistõttu on meil maja sees pikk nimekiri teemadega, mida plaanime lahendada. Nii mõnigi neist tegevusest oli plaanitud ka 2016. aastasse, kuid pidime tõdema, et ei ole kas piisavalt targad või ei ole ressurssi kõikide soovide lahendamiseks.

Mis on teie suurimad töised väljakutsed 2017. aastaks?

2016 oli hea aasta, kuid loodame, et 2017 tuleb veel parem. Selleks üritame LHV suureks kasvatada nii ärimahtude poolest kui ka sisemiselt. LHV eduloo üheks võtmeks on pidev julgus katsetada midagi uut, mistõttu on pidevalt laual mõned mõtted, mida läbi vaielda.

Börsiettevõttena oleme otsustanud olla võimalikult avalikud ja avalikustame nii finantsplaane kui ka kuiseid aruandeid. Kui sinna lisada tõdemus, et pangandus on tänaseks üks kõige enam ülereguleeritud sektoreid ning regulatsioonide hulk on ainult kasvamas, siis need kaks teemat ongi suurimad peavalu tekitajad. Kogu finantsjuhtimine peab muutuma automatiseeritumaks, kiiremaks, kvaliteetsemaks, mistõttu üha enam tuleb üles ehitada sisemisi süsteeme, mis võimaldaksid paindlikult nõuetega hakkama saada ilma igapäevast äri olulisel määral segamata.

Mida Te arvate riigiettevõtete erastamisest? Kas riik peaks rohkem oma ettevõtteid börsile panema? 

Küsimus on eesmärgis, miks peaks riigiettevõtteid erastama. Eraettevõtlusega otseselt konkureerivaid ettevõtteid ei ole riigil tõepoolest mõtet omada. Samas infrastruktuuri või strateegilise tähtsusega ettevõtete kontroll peaks kindlasti riigi käes olema. Meie ärimahud on liiga väikesed, mistõttu eraettevõtete kasumlikkus infrastruktuuri ülevahoidmisel on kas liiga madal või ei pakuta piisavat kvaliteeti.

Millised ettevõtted üldse börsile sobiksid? Väikesi ettevõtteid ei ole kindlasti mõtet riigil börsile viia, müües mõnikümmend protsenti osalust. Sellistel ettevõtetel ei teki börsil likviidsust, mistõttu aktsiahind ei kajasta ettevõtte tegelikku olukorda. Väikeste ettevõte osas peaks riik otsustama, kas omada 100% või müüa kogu ettevõte. Börsile sobiksid vähemusosaluse müügiga ettevõtted, mille aktsiate turuväärtus oleks Tallinna börsil esiviisiku hulgas. Kahjuks ei ole selliseid ettevõtteid kuigi palju.

Raha kaasamiseks? Eestis on ettevõtete ja eraisikute väärtpaberikontosid veidi üle 100 tuhande ning see arv on enam-vähem sama, mis 10 aastat tagasi. Neist 75 tuhat omavad väärtpabereid, kuid neist omakorda vaid veidi enam kui 20 tuhandel on tehtud investeeringud Tallinna börsil kaubeldavatesse aktsiatesse. Kui pensionifondid välja arvata, siis suuri summasid kohalikult turult leida ei ole võimalik. Teisalt on Eestis eraisikute arvetel seismas 10 miljardit, millest kindlasti osa võiks leida tee börsile, kui pakkuda mõistliku riskiga pikaajalisi investeerimisvõimalusi, milleks võiksid sobida paar suuremat infrastruktuuriettevõtet. Investeerida tasub kasvõi selleks, et saada osa dividendidest, mis aitaks ära katta näiteks inimese enda igakuised arved sellele ettevõttele.

Börsi olulisuse suurendamine? See võimalus on täiesti olemas, sest tekitaks pikaajalise säästmisvõimaluse, panustades infrastruktuuri ettevõtete aktsiatesse. Samuti võimaldaks pensionifondidel suurendada investeeringuid Eestisse tänaselt 4–5% tasemelt mitu korda. Lisaks tooks suurem investoritering kaasa ka võimaluse väiksematel ettevõtetel börsi abil raha kaasamiseks.

Läbipaistvuse suurendamine? Täna võetakse palju otsuseid vastu kabinetivaikuses, ilma teisi seisukohti kaalumata. Läbipaistvuse suurendamine on suur pluss, sest sunnib riigiettevõtteid avalikustama regulaarseid aruandeid ning samuti arvestama väikeinvestorite seisukohtadega suuremate projektide otsustamisel.

Millisena näete finantsjuhi rolli tulevikus?

Finantsjuht koos riskijuhiga on tavaliselt need, kes tasakaalustavad üldjuhi ja müügiüksuste optimismi. Siiski peab finantsjuht hoolitsema selle eest, et ettevõtte „numbrimajandus“ oleks korras, äri jätkusuutlik ning vajadusel leidma tehingu tegemiseks kõikide asjaolude kiuste mingi võimalus.

Juba praegu muutub üha enam vajalikuks üldpildist aru saamine, kompleksust lisavad piiride kadumine nii geograafilises kui ka sektoriaalses mõistes. Kõik see toob kaasa üha suurema koguse andmeid, millest tuleb leida olulised infokillud. Just oskus olulist ebaolulisest eristada on muutumas üheks oluliseks omaduseks. Lähiaastail jäävad pangandusmaailma domineerima muutuvad regulatsioonid, mistõttu peab finantsjuht suutma neist aru saada ja vajadusel enda ettevõtte protsesse muuta.

Mis teeb ühest finantsjuhist hea finantsjuhi?

Kui üldjuhi peamine ülesanne on meeskonna hoidmine ja äri detailidest ei pea alati lõpuni aru saama, siis finantsjuhil seda luksust ei ole. Finantsjuht ei ole inimene, kes vaid jälgib numbreid raamatupidamissüsteemis, vaid finantsjuht peab lõpuni aru saama kuidas ettevõtte raha teenib, milliseid riske võtab, ning kuidas turg/regulatsiooni/plaanid mõjutavad finantsnäitajaid. Samas ei tohi finantsjuht olla efektiivsuse supernäide, sest kuni me ei ole robotite maailmas, toovad tulemi inimesed, mitte masinad.

Milline juht teie olete?

See on kõige raskem küsimus, sest seda peaksid vastama minu kolleegid. Mulle meeldib mõelda, et olen eelkõige rahulik ja aus juht, kes otsib alati lahendust ning ei keskendu süüdlase otsimisele.

Teisalt mulle meeldivad kriis ja probleemid, sest need annavad võimaluse leida tavapärasest erinevaid lahendusi ning teha kiireid otsuseid.

Meelis Paakspuu aasta mõjukaimaid finantsjuhte

BIG4 audiitorfirmad PwC, KPGM, Deloitte ja EY ning Äripäev valisid Meelis Paakspuu aasta mõjukaimate finantsjuhtide hulka.

Põhjenduseks tõid nad selle, et Paakspuu osalusel tehti 2016. aasta üks silmapaistvamaid finantstehinguid – LHV Grupi edukas viimine Tallinna börsile. Ta oli suures osas vastutav LHV Grupi „tagatoa“ ja finantsaruandluse börsivalmidusse viimise eest.

Võitja kuulutatakse välja 30. märtsil Pärnu Finantskonverentsil. Viimased päevad registreerimiseks!

Autor: Bret Metsküla, Finantsuudised.ee

Jaga lugu:
Seotud lood
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemaliseduudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Finantsuudised logo
Aadress:
Telefon:
E-post: