Jaga lugu:

Sille Erala: eelarvet peab oskama kasutada

Sille Erala  Foto: erakogu

Sille Erala sõnul ei ole ta klassikaline finantsjuht, kel on kontserniaruanded, suur raamatupidajate, eelarvestajate ja teiste finantsinimeste meeskond juhtida ning kes osaleb tootmisettevõtte finantsotsuste tegemisel. Ta kuulub aga Eesti Raamatupidajate Kogu juhatusse ja juhib raamatupidamisteenust pakkuvat ettevõtet Positiivne Tulem OÜ.

Finantsuudised küsis finantsala inimestelt nende ettevõtte eelarve tegemise kohta. 

Erala sõnul on eelarvete puhul kõige olulisem, miks ja kellele seda tehakse ja kas toimub ka eelarve täitmise kontroll ja analüüs. Vaid nii on eelarve abiks ja heaks tööriistaks, seda peab oskama kasutada ja seda võiks kasutada ka väiksemates organisatsioonides järgmise aasta eesmärkide seadmisel, sõnas Erala.

Eelarve mudel, millega ta iseäranis rahul on, on Järva Arengu Partnerid MTÜ eelarve. „See eelarve ei ole tavapärane tootmisettevõtte eelarve. Lihtsalt üks lihtne, ülevaatlik ja lahtikirjutatud eelarve. Tulud ja kulud erinevate liikidena: personal, üldkulu, piirkonna elavdamine, muud tegevuskulud ja siis veel üksikajalikumalt iga põhitegevuse liik lahti hekseldatud.“

See ettevõte on Erala sõnul üks Eesti LEADER tegevusgruppidest ja seal kinnitab igal aastal septembris üldkogu järgmise aasta eelarve, mille eelnevalt koostab kontor ning mille omakorda vaatab üle juhatus, kes saadab eelarve üldkogule kinnitamiseks. Eelarvet on vaja, et esitada igal aastal PRIAle rakenduskava, mille alusel saab organisatsioon taotleda tegevuskulude katmist. Eelarve täitmist jälgitakse iga päev ehk jooksvalt on näha, kuidas eelarve täitub, samas peetakse ka rahavoogude planeerimisel silm peal, et tagada ressursid arvete tasumiseks. Eelarve koostatakse Excelis ja ka täitmise jälgimine on Excelis.

Oma väikeses ettevõttes Positiivne Tulem koostab Erala igal aastal eelarve, vastavalt sellele, kuhu suunas nad soovivad edasi liikuda, ja jälgivad siis kaks korda aastas, kuidas läinud on. Kuigi väikese ettevõtte puhul on Erala sõnul kogu tegevus ju peas ja mälus, kui vähegi ise juures olla.

„Suuremates ettevõtes on oluline, et iga osakonna eelarve kohta oleks kokkulepe eelarve täitmiseks. Kas see on siis sündinud ühise laua taga või koostatud igas osakonnas eraldi, ei oma tähtust – oluline, et see toetab ja jälgib ettevõtte seatud eesmärke ning osakond oleks huvitatud eelarve täitmisest,“ sõnas Erala.

Eesti 10 edukaima raamatupidamisettevõtte sekka

Erala töötab igapäevaselt MTÜ Järva Arengu Partnerid konsultandina. See on tema sõnul väga põnev töö, mis hõlmab endas projekti taotlejate konsulteerimist, kui nad taotlusi koostavad, ja nende hilisemat konsulteerimist, kui nad oma kulutusi deklareerivad, et toetus neile välja makstaks.

Samal ajal on ta veel OÜ Positiivne Tulem finantsjuht-juhatuse liige, mis on põhiliselt raamatupidamisteenust pakkuv ettevõte. Lisaks pakuvad nad finantsjuhtimise, personaliarvestuse, dokumendihalduse jm selliseid konsultatsioone. Peale Erala on tiimis veel raamatupidaja. Raamatupidamine ja personaliarvestus on raamatupidaja ülesanne, finantsjuhtimise ja äriplaanidega tegeleb Erala.

Erala alustas üksinda, kuid alates 2015. aastast oli neid juba kaks, sest tema põhitöö konsultandina MTÜs võttis üha rohkem aega ja ise ei jõudnud enam raamatupidamistöödega ärkveloleku ajal hakkama saada.

„Kaks töökohta ja pereelu kahe lapsega on ikkagi natuke liiga palju –isegi minule. Et ma pereemana ikka jätkuvalt rõõmus ja toimekas oleks, otsustasin ettevõtte arengu ja klientidele teenuse tagamiseks raamatupidamisassistendi ettevõttesse appi võtta, sest kliendile peab teenus kättesaadav olema, vahet ei ole, kui kiire, kui haige, kui õnnelik või kui ajahädas teenuse täitja parasjagu on. Alates 2017. aasta märtsist on meie tiimis assistendi asemel raamatupidaja, kes on kenasti töödesse-tegemistesse sulandunud.“

Erala sõnul on nad seda meelt, et nende pakutav teenus peab olema mugav, ajakohane ja kliendile kättesaadav. Nad kasutavad teenuse pakkumisel üldiselt raamatupidamistarkvara pilveverisoone, mis on mõlemale osapoolele igal hetkel kättesaadavad ning ajakohane raamatupidamise seis on kohe näha. On ka kliente, kellel on oma programmi eelistus ning siis saadakse hakkama ka nende tarkvaradega. Eelarvestamist kasutab Erala klientide hulgast kaks organisatsiooni, teistel on see ilmselt iga juhi enda peas ja detailsemat eelarvestamist ei ole nende kliendid siiani oluliseks pidanud.

„Meie klientide hulgas on ettevõtteid üle Eesti ning meie asukoht Kesk-Eestis ei ole siiani takistuseks olnud, sest peamiselt toimub kogu infovahetus ju elektroonseid kanaleid pidi,“ rääkis Erala. „Ettevõtte võiks olla tulevikus Eesti 10 edukama raamatupidamisbüroo hulgas,“ avab ettevõtlik naine oma ambitsioone.

Praktiline koolitus „Beyond Budgeting ehk kohanduva eelarvestamise juhtimismudel“

Toimub 6. septembril Tallinnas.

Koolituselt saate teadmised, kuidas rakendada beyond budgeting'i mudelit oma ettevõttes ja seeläbi vähendada traditsioonilise juhtimisega seotud probleeme ning tõsta ettevõtte konkurentsieelist.

Registreerimine ja lisainfo SIIN!

Kohanduv eelarvestamine

Sellest aga, kuidas juhtida ettevõtet eelarvet koostamata, saab kuulda septembris toimuval praktilisel koolitusel. Selleks toome Norrast kohale beyond budgeting'i juhtiva eksperdi Bjarte Bogsnesi.

Koolitus on mõeldud ettevõtetele, kes tahavad viia oma juhtimismudeli vastavusse kohanduva eelarvestamise põhimõtetega, et muutuda kiiremaks, panidlikumaks ja inimlikumaks ning seeläbi saada parem konkurentsieelis Eesti turul.

Registreeri koolitusele SIIN.

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemaliseduudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Finantsuudised logo
Aadress:
Telefon:
E-post: