Sille Erala: eelarvet peab oskama kasutada

See ettevõte on Erala sõnul üks Eesti LEADER tegevusgruppidest ja seal kinnitab igal aastal septembris üldkogu järgmise aasta eelarve, mille eelnevalt koostab kontor ning mille omakorda vaatab üle juhatus, kes saadab eelarve üldkogule kinnitamiseks. Eelarvet on vaja, et esitada igal aastal PRIAle rakenduskava, mille alusel saab organisatsioon taotleda tegevuskulude katmist. Eelarve täitmist jälgitakse iga päev ehk jooksvalt on näha, kuidas eelarve täitub, samas peetakse ka rahavoogude planeerimisel silm peal, et tagada ressursid arvete tasumiseks. Eelarve koostatakse Excelis ja ka täitmise jälgimine on Excelis.

Oma väikeses ettevõttes Positiivne Tulem koostab Erala igal aastal eelarve, vastavalt sellele, kuhu suunas nad soovivad edasi liikuda, ja jälgivad siis kaks korda aastas, kuidas läinud on. Kuigi väikese ettevõtte puhul on Erala sõnul kogu tegevus ju peas ja mälus, kui vähegi ise juures olla.

„Suuremates ettevõtes on oluline, et iga osakonna eelarve kohta oleks kokkulepe eelarve täitmiseks. Kas see on siis sündinud ühise laua taga või koostatud igas osakonnas eraldi, ei oma tähtust – oluline, et see toetab ja jälgib ettevõtte seatud eesmärke ning osakond oleks huvitatud eelarve täitmisest,“ sõnas Erala.

Eesti 10 edukaima raamatupidamisettevõtte sekka

Erala töötab igapäevaselt MTÜ Järva Arengu Partnerid konsultandina. See on tema sõnul väga põnev töö, mis hõlmab endas projekti taotlejate konsulteerimist, kui nad taotlusi koostavad, ja nende hilisemat konsulteerimist, kui nad oma kulutusi deklareerivad, et toetus neile välja makstaks.

Samal ajal on ta veel OÜ Positiivne Tulem finantsjuht-juhatuse liige, mis on põhiliselt raamatupidamisteenust pakkuv ettevõte. Lisaks pakuvad nad finantsjuhtimise, personaliarvestuse, dokumendihalduse jm selliseid konsultatsioone. Peale Erala on tiimis veel raamatupidaja. Raamatupidamine ja personaliarvestus on raamatupidaja ülesanne, finantsjuhtimise ja äriplaanidega tegeleb Erala.

Erala alustas üksinda, kuid alates 2015. aastast oli neid juba kaks, sest tema põhitöö konsultandina MTÜs võttis üha rohkem aega ja ise ei jõudnud enam raamatupidamistöödega ärkveloleku ajal hakkama saada.

„Kaks töökohta ja pereelu kahe lapsega on ikkagi natuke liiga palju –isegi minule. Et ma pereemana ikka jätkuvalt rõõmus ja toimekas oleks, otsustasin ettevõtte arengu ja klientidele teenuse tagamiseks raamatupidamisassistendi ettevõttesse appi võtta, sest kliendile peab teenus kättesaadav olema, vahet ei ole, kui kiire, kui haige, kui õnnelik või kui ajahädas teenuse täitja parasjagu on. Alates 2017. aasta märtsist on meie tiimis assistendi asemel raamatupidaja, kes on kenasti töödesse-tegemistesse sulandunud.“