Pankadel piisavalt vahendeid ootamatute kahjumite katteks

Ilma finantsasutuste laenudeta kiirenes ettevõtete laenujäägi kasv 7,2%lt 7,4%ni.

Hoiuste jäägi aastakasv kiirenes teist kvartalit järjest, neljanda kvartali lõpuks 5%ni. Laenude ja hoiuste suhtarv kvartali jooksul ei muutunud ja püsis 109% juures. Aasta võrdluses on see suhtarv aga märgatavalt tõusnud, peamiselt filiaalide näitaja toel, samas kui kohalike pankade oma on püsinud alla 100%.

Pankade laenukvaliteet on hea ja paranes neljanda kvartali jooksul veelgi: viivislaenude osakaal laenuportfellis kahanes 3,7%lt 3,4%ni. Kõige rohkem vähenes pikaajalises ehk üle 90 päeva viivises olevate laenude maht, selle osakaal laenuportfellis taandus 1,3%lt 1,1%ni. Ettevõtetele antud laenudest olid pikaajalises viivises 1,7% ja kodumajapidamiste omadest 1%.

Peamised arengusuunad ja riskid

– Äritegevuse katkestusi ja süsteemiriketega seotud kahjujuhtumeid oli 2016. aastal umbes sama palju kui aasta varem. Katkestuste ja riketega seotud intsidentide arv samal ajal kasvas, kuna osa pankade raporteerimine on paranenud. Mitmesse tundi küündiva taastamise ajaga intsidente oli aga 2016. aastal märgatavalt vähem. Finantsinspektsioon on koostanud soovitusliku juhendi, millega uuendati nõudeid finantsjärelevalve alla kuuluvate ettevõtete infotehnoloogia ja -turbe korraldusele. Juhend võeti vastu jaanuari lõpus ja selles on kirjeldatud minimaalsed soovitused ja nõuded.

– Mitteresidentide hoiuste osakaal on viimase kahe aasta jooksul jõudsalt kahanenud, sealhulgas 2016. aasta neljanda kvartali jooksul 13,8%lt 12,7%ni. Aasta lõpus vähenesid ennekõike offshore-piirkonna hoiused. Kuna mitteresidentide hoiused on olemuselt väga volatiilsed, suurendab selline suundumus pankade ressursi stabiilsust ja vähendab likviidsusriski.

– Suurima võimaliku mõju ja ulatusega risk, mis ohustab Eesti pangandust, lähtub endiselt suurpankade emapankade majanduskeskkonnast. Säilinud on risk, et kinnisvara hinnad emapankade koduturul võivad langeda. Lisaks on Rootsis kodumajapidamiste võlg suurenenud kiiremini kui nende sissetulekud. Riskide realiseerumise korral kanduks selle mõju ka Eesti pangandusturule. Riskide kandumist üle piiri peaks samas kindlasti vähendama Eesti pankade hea kapitaliseeritus ja kasumlikkus ning pankade kuulumine euroala ühtsesse kriisilahenduskorda.

– Pankade kapitalipuhvrid on piisavalt suured, eriti arvestades praegust laenukasvu. Kui pankade laenuportfelli kvaliteet peaks halvenema, siis jäävad nad finantsiliselt tugevaks.

- Laenujäägi aastakasv: 9,4% (III kv 2016) / 9,0% (IV kv 2016)

- Hoiuste jäägi aastakasv: 3,6% (III kv) / 5,0% (IV kv)

- Laenude ja hoiuste suhtarv: 109% (III kv) / 109% (IV kv)

- Pikaajaliste viivislaenude osakaal laenuportfellis: 1,3% (III kv) / 1,1% (IV kv)

- Likviidsuskattekordaja: 211% (III kv) / 218% (IV kv)

- Kasum: 81 mln eurot (III kv) / 77 mln eurot (IV kv)

- Kulude ja tulude suhe: 48,3% (III kv) / 48,9% (IV kv)

- Omakapitali tootlikkus (aasta baasil): 12% (III kv) / 12% (IV kv)

- Varade tootlikkus: 1,8% (III kv) / 1,8% (IV kv)

- Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv: 31,3% (III kv) / 31,3% (IV kv)

Allikas: finantsinspektsioon