20. aprill 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Väikese ettevõtte raha vajaduse katmine võib sobida kommertspankadele, riskikapitali fondidele, äriinglitele või mõnele alternatiivsele rahastuse pakkujale. Rahastamisallikad võivad varieeruda olenevalt ettevõtte kasvuetapist. 

Rahastamisallikate valik on üpris suur, kuid nendega kohtumiseks tuleb siiski ühtmoodi valmistuda. Järgmised viis soovitust aitavad kaasa investorilt rahastuse saamisele.

1. Müü ennast, seejärel ettevõtet.

Investoritega vestlemist tuleks võtta kui töövestlust. Investorid hindavad ettevõtet kõigepealt inimese kaudu ning alles seejärel hindavad nad ideed ja selle arengupotentsiaali. Ettevõtja peab veenma investorit enda tausta, kogemuste ja seniste saavutuste põhjal. Veel enam, nagu ka igas teises elusituatsioonis, loeb esmamulje. Seega on tähtis saabuda kohtumisele õigel ajal ja sobivas riietuses. Näiteks teksad ja T-särk pole alati parim variant IT ettevõtte esindajale.

2. Ole konkreetne.

Hea ajapiirang oma idee põhipunktide rääkimiseks on 5 minutit. See peab olema liftijutt  ehk nn elevator pitch, mida saaks rääkida olenemata investorist või asukohast. Peamine ülesanne on investorites huvi tekitada. Kui pärast pooletunnist kohtumist ei suuda sa oma ideed ja põhipunkte edasi anda, ei vii see kindlasti positiivsete tulemusteni ja kohtumine on kurnav mõlemale osapoolele. Seetõttu on tähtis enne kohtumist läbi mõelda ja meelde jätta parimad müügiargumendid, et neid lühikese aja jooksul efektiivselt kasutada.

3. Valmista end ette.

Juht peab olema kursis baasinfoga, mis tema ettevõttes toimub – finantsid, turuülevaated, tootmisprotsessid, konkurendid ja turundusplaanid. Lühike, kuid ülevaatlik presentatsioon või lühike brošüür ettevõttest võib jätta väga hea mulje. Ettevõtjad valmistavad harva enda tegemiste kohta ette esitlusmaterjale, kuid need, kes seda teevad, paistavad teiste seast välja.

Võtmetegur on ka keele valik vastavalt kontekstile – mõtle läbi, kellega kohtud. Investoritega kohtudes tuleks vältida liigset tehnilist sõnavara ja kõnepruuki, samuti tuleks vältida ka fraase „pole riski” või „puuduvad konkurendid”. Sellised fraasid tapavad investorite huvi.

4. Uuri oma „doonorit”.

Enne investoriga kohtumist on tähtis uurida, millega ta täpsemalt tegeleb. Igal investoril on oma nägemus ja omad parameetrid, millistesse toodetesse või tegevusalasse investeeringuid tehakse. Sellist informatsiooni saab tänapäeval lihtsalt leida investoriga seotud veebilehtedelt või sotsiaalmeediast. Näiteks riskikapitali fondilt lühiajalise laenu küsimine on ajaraisk nii ettevõtjale kui ka riskikapitalistile.

5. Tea, mida tahad. 

Ettevõtja peab tegema kalkulatsioone, kui palju ja mis ajaraamis rahastust vaja läheb. On eelistatav, et ettevõtja oleks paindlik rahastuse tingimuste suhtes – see aitab investoreid meelitada, kuid lähenemine „võtame selle, mis pakud” jätab professionaalsusest kauge mulje.

Samuti pole hea idee raha küsimine „lihtsalt käibevahenditeks”. Ideaalis peaks juhil olema nimekiri, milleks rahastust vajatakse, ja ta peaks oskama välja tuua ka tulemused, mida sellega saavutatakse. Selline ettevalmistus annab investorile kindluse, et omanik on oma ettevõttes toimuvaga kursis.

Peale selle ei pruugi investor ainult rahastust pakkuda, vaid ka nõustada ettevõtjat personalijuhtimise ja ekspordi küsimustes.

Allikas: Capitalia

Autor: Juris Grišins, Capitalia