21. aprill 2017

Katrin Kendra: finantsjuht peab vajadusel hea diplomaat olema

Tallinna linna finantsjuht Katrin Kendra.
Autor: erakogu

Tallinna linna finantsjuhti Katrin Kendrat on mitu aastat järjest nomineeritud Eesti üheks mõjukamaks finantsjuhiks. Ise peab ta viimaste aastate olulisemaks saavutuseks linna raamatupidamiskeskuse loomist, millega jõuti lõpule eelmisel aastal. Katrin rääkis Finantsuudistele, mis on tema lähimad töised plaanid, mida arvab ta riigiettevõtete erastamisest ja milline on hea finantsjuht.

Kuidas kommenteerite eelmist aastat, mis läks eriti hästi ja mida oleks saanud veelgi paremini teha?

Linna finantsteenistus on viimaste aastate jooksul teinud oma vastutusalas ulatuslikke ümberkorraldusi. Oluliseks saavutuseks saab pidada linna raamatupidamiskeskuse loomist, mis oli aastatepikkune protsess ja millega jõudsime lõpule eelmisel aastal. Kõigi linna asutuste raamatupidamisarvestust peetakse nüüd ühes üksuses, lisaks osutatakse raamatupidamisteenust ka paljudele linna sihtasutustele, mittetulundusühingule ning mitmele linna äriühingule. See on oluliselt parandanud linna finantsarvestuse ja aruandluse kvaliteeti, ühtlustanud metoodikaid ning töövõtteid ja võimaldanud suurendada ka selle töövaldkonna efektiivsust.

Ühtlasi on tegemist ühe suurema teenusüksusega, kus praegu töötab kokku 85 töötajat ja teenindatakse 296 majandusüksust, sh 273 linna asutust, 10 äriühingut, 12 sihtasutust ja mittetulundusühing. Üksuse suurust näitab ilmselt ka aastas töödeldavate kuludokumentide arv (ligi 205 000 tk aastas), väljastatud müügiarvete arv (ligi 491 000 tk aastas) ja palgasaajate arv, kellele tehakse iga kuu palgaarvestust ja väljamakseid (ligi 16 000 töötajat).

Mida peate enda suurimaks töövõiduks Tallinna linna finantsdirektorina?

Rõõmu on teinud see, kui on uuenduslikke ideid ja kui nende elluviimisest ning tehtust kasu on. Aastate jooksul ellu kutsutud uuendused ja muudatused on olnud võimalikud just eelkõige tänu minu suurepärase meeskonna ühisele panusele ja pühendumusele. Tugev meeskond ja meie ühised õnnestumised ongi need, mida pean suurimaks töövõiduks.

Usun, et avalikus ja erasektoris ei saa finantsjuhi töös ja vastutusalas olla väga piiritletavat erisust, sest nii avalik kui ka erasektor tegutsevad ju samas majandus- ja õigusruumis.

Finantsjuhi töös on erisusi pigem olenevalt ettevõtte/organisatsiooni suurusest, tegevusalast ja suunitlusest. Suurtel organisatsioonidel on ühed mured ja rõõmud, millega finantsjuht iga päev kokku puutub, väiksematel jälle teised.

Mida te arvate riigiettevõtete erastamisest? Kas riik peaks rohkem oma ettevõtteid börsile panema? Milliseid ohte ja võimalusi seal näete?

Riigiettevõtete erastamine või selle börsile viimise kavatsus ei peaks olema pelgalt loosunglik eesmärk või riigieelarve suurenevate kulude katteallikate leidmise meede.

Samas ei saa märkimata jätta, et töövõiduks pean ka kõiki neid tegemisi, mille tulemusena on õnnestunud kulusid vähendada või neid ära hoida. Nii näiteks õnnestus ainuüksi eelmisel aastal raamatupidamiskeskuse viimase etapi elluviimise tulemusena kokku hoida aasta arvestuses ligi 600 000 eurot tööjõukulusid.

Mis on teie suurimad töised ­väljakutsed 2017. aastaks?

Meil on meeskonnaga veel mitmeid uuenduslikke ideid ja kavas mitu uut projekti. Seega suurimaks väljakutseks ongi nende projektidega alustamiseks vajalike eelanalüüside läbiviimine, piloteerimine ja seejärel ka elluviimine plaanitud ulatuses – uusi projekte jagub nii finantsarvestuse, finantsplaneerimise kui ka strateegiate kujundamise valdkondadesse.

Mille poolest erineb finantsjuhi amet avalikus ja erasektoris?

Ilmselt ei ole võimalik teha üldistusi finantsjuhi ametikohustuste kohta vaid omandivormi alusel.

Sellistele otsustustele peaks eelnema igakülgne mõistlik analüüs, kuidas ja mis moel vastav toode või teenus, mida riigiettevõte on seni pakkunud, riiklikke ja sotsiaalmajanduslikke eesmärke silmas pidades ka edaspidi parimal kombel tarbijani jõuaks. Hüüdlaused nagu „riik on halb peremees“ või „avalikul sektoril puudub piisav kompetents“ ei olegi ju alati tõeks osutunud.

Kui äriettevõtte peamine eesmärk on tema omanike kasu maksimeerimine, siis miks ei peaks see kehtima ka riigiettevõtete puhul. Seejuures tuleks aga esmalt lahti mõtestada, mida selle „kasu“ all riigiettevõtte puhul silmas peame, kas loodetavat dividenditulu riigieelarvesse või hoopis kvaliteetseid, kättesaadavaid ja ühiskonnale vastuvõetava hinnaga osutatavaid avalikke teenuseid. Sellest põhimõttest lähtudes tulekski teha otsustusi ettevõtete erastamise, omandamise ja muude omandisuhete kohta.

Millisena näete finantsjuhi rolli ­tulevikus?

Finantsjuhi käsutuses on väga palju infot, mis annab võimaluse näha üldist pilti, hinnata ettevõtte tööd tervikuna, osaleda strateegiate kujundamises ning olla vajalike uuenduste ja muudatuste algatajaks. Üha suurem roll on osaleda ettevõtte/organisatsiooni otsustusprotsessides, aidata vormida numbrid reaalseteks otsusteks ja tagada, et kõik otsused oleksid vastavuses ka ettevõtte võimalustega, samuti olla usaldusväärne partner ja nõuandja nii juhtkonnale kui ka teistele osapooltele ettevõttes/organisatsioonis.

Mis teeb ühest finantsjuhist hea ­finantsjuhi?

Avatus uuendustele, paindlikkus, analüüsivõime, pidev soov teha asju veelgi paremini, lai silmaring, mitmekülgsus, pidev arenguvajadus ning vajalikud juhtimisalased ja ka suhtlemisalased oskused – see ehk eristabki head finantsjuhti.

Arvestades muutunud ootusi finantsjuhtidele peab finantsjuht üha enam lisaks numbritele aru saama ettevõttest/organisatsioonist ning majandusest laiemalt, aga veelgi enam olema hea inimeste tundja ning vajadusel ka hea diplomaat.

 

„Riigiettevõtete erastamine või nende börsile viimine ei peaks olema pelgalt loosunglik eesmärk või riigieelarve suurenevate kulude katteallikate leidmise meede.“

Autor: Bret Metsküla, finantsuudised.ee

Jaga lugu
Finantsuudised.ee toetajad:
Daisy PelloFinantsuudised.ee juhtTel: 667 0405
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 667 0077