Jaga lugu:

Siseriikliku raudtee ellujäämine maksab 14 miljonit lisaeurot aastas

Elroni reisirong Balti jaamas.  Foto: Andres Haabu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis eile toimunud transiidikomisjonis oli ühe olulise teemana arutlusel raudteetaristu kasutustasud ja analüüs näitab, et tänase siseriikliku taristu kvaliteedi säilitamiseks on vajalik aastas otsest finantseeringut riigieelarvest vähemalt 14 miljonit eurot.

Transiidikomisjoni istungil oli muu hulgas arutlusel raudteeinfrastruktuuri kasutustasud ja üleminek Euroopa Liidu raudteedirektiivis ettenähtule nende arvestamisel. Tehnilise Järelevalve Amet tutvustas uusi tasude põhimõtteid ja tõi välja, et möödunul aastal jäi Eesti Raudteel viimastel aastatel toimunud kaubamahtude languse ning sätestatud tariifilae tõttu saamata 47% lubatud kulude kattest.

AS Eesti Raudtee juhatuse liige Toomas Virro sõnul jätkub sama tendents ka sel aastal, mistõttu ei ole olemasoleva raudteetaristu hooldus- ja renoveerimistöödeks ilma riigipoolse lisatoetuseta piisavat rahalist katet. „Minister tõi kohtumisel positiivse arenguna välja, et riigieelarve strateegias 2018–2021 on ette nähtud Elroni poolt taristu kasutamise kulude täiendav kompensatsioon Eesti Raudteele. Samas oli minister sunnitud nentima, et hetkel ei ole eelarvestrateegias kajastatud summasid, mis võimaldaksid tagada AS Eesti Raudtee tulude ja kulude tasakaalu, kuigi selline riigi kohustus tuleneb 2016. a vastu võetud Raudteeseaduse muudatustest,” märkis juhatuse liige Virro.

AS Eesti Raudtee analüüs, mille on heaks kiitnud ministeeriumi spetsialistid, näitab, et vajalike hooldus- ja renoveerimistööde läbiviimiseks ning siseriikliku raudtee olemasoleva kvaliteedi säilitamiseks on vajalik perioodil 2018–2021 otsest finantseeringut riigieelarvest minimaalselt 14 miljoni eurot aastas.

„See ei ole investeering, mis tooks tehnoloogilise pöörde või järsu kvaliteedihüppe, vaid võimaldab jätkata töökindlat rongiliiklust pealinnast Paldiski, Narva, Koidula ja Valga suunal ning tagada reisirongidele tänase 120 km/h liikumiskiiruse,” ütles Toomas Virro.

2014. aastal hindas konsultatsiooniettevõte Ernst & Young oma analüüsis minimaalseks aastaseks investeerimisvajaduseks 31,7 miljonit eurot, mis tagab olemasoleva raudteetaristu hoolduse, arengu ja töökindla kvaliteedi.

„Transiidikomisjoni istungil suhtuti probleemi tõsiselt ning loodan, et valitsus jõuab lähikuudel teema sisulise aruteluni. On selge, et rahvusvahelise raudteeühenduse Rail Balticu planeerimise kõrval peab ka tagama inimestele Narvas või Põlvas kiire rongiliikluse ning üldise kvaliteetse ühenduse kaubavedude jätkumiseks,” lausus Eesti Raudtee esindaja.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kogunenud transiidikomisjon analüüsis koostöös sektori ettevõtjatega transiidisektori kriisi, eeldusi kauba- ja reisijateveo jätkamiseks ning võimalusi sektor tänasest madalseisust välja tuua.

Eesti Raudtee taristu teenindab aastas 12 miljonit tonni kaubavedusid ja üle 6 miljoni reisija ning annab tööd ligikaudu 800 inimesele.

Jaga lugu:
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemaliseduudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Finantsuudised logo
Aadress:
Telefon:
E-post: