Siseriikliku raudtee ellujäämine maksab 14 miljonit lisaeurot aastas

Transiidikomisjoni istungil oli muu hulgas arutlusel raudteeinfrastruktuuri kasutustasud ja üleminek Euroopa Liidu raudteedirektiivis ettenähtule nende arvestamisel. Tehnilise Järelevalve Amet tutvustas uusi tasude põhimõtteid ja tõi välja, et möödunul aastal jäi Eesti Raudteel viimastel aastatel toimunud kaubamahtude languse ning sätestatud tariifilae tõttu saamata 47% lubatud kulude kattest.

AS Eesti Raudtee juhatuse liige Toomas Virro sõnul jätkub sama tendents ka sel aastal, mistõttu ei ole olemasoleva raudteetaristu hooldus- ja renoveerimistöödeks ilma riigipoolse lisatoetuseta piisavat rahalist katet. „Minister tõi kohtumisel positiivse arenguna välja, et riigieelarve strateegias 2018–2021 on ette nähtud Elroni poolt taristu kasutamise kulude täiendav kompensatsioon Eesti Raudteele. Samas oli minister sunnitud nentima, et hetkel ei ole eelarvestrateegias kajastatud summasid, mis võimaldaksid tagada AS Eesti Raudtee tulude ja kulude tasakaalu, kuigi selline riigi kohustus tuleneb 2016. a vastu võetud Raudteeseaduse muudatustest,” märkis juhatuse liige Virro.

AS Eesti Raudtee analüüs, mille on heaks kiitnud ministeeriumi spetsialistid, näitab, et vajalike hooldus- ja renoveerimistööde läbiviimiseks ning siseriikliku raudtee olemasoleva kvaliteedi säilitamiseks on vajalik perioodil 2018–2021 otsest finantseeringut riigieelarvest minimaalselt 14 miljoni eurot aastas.