- OMX Baltic0,51%294,23
- OMX Riga0,26%910,79
- OMX Tallinn0,23%1 911,57
- OMX Vilnius0,43%1 267,66
- S&P 5000,29%6 690,28
- DOW 300,18%46 334,67
- Nasdaq 0,51%22 784,86
- FTSE 100−0,22%9 403,61
- Nikkei 2251,27%48 277,74
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,85
- OMX Baltic0,51%294,23
- OMX Riga0,26%910,79
- OMX Tallinn0,23%1 911,57
- OMX Vilnius0,43%1 267,66
- S&P 5000,29%6 690,28
- DOW 300,18%46 334,67
- Nasdaq 0,51%22 784,86
- FTSE 100−0,22%9 403,61
- Nikkei 2251,27%48 277,74
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Finantsinspektsioon: laenuühistud muutuvad aina olulisemaks
Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri hinnangul hakkavad hoiu-laenuühistud Eesti finantsturul järjest olulisemaks muutuma, kuid ühistutele erinevalt kommertspankadest ja ühistupankadest ei väljasta finantsinspektsioon tegevusluba ja nad ei kuulu inspektsiooni järelvalve alla.
„Esiteks on hoiu-laenuühistud erinevad, tegutsedes erinevates ärisegmentides. Ja teiseks nende mahud suurenevad, pakkudes samal ajal kõrgete intressimääradega hoiustamisvõimalusi. Kuid tagatisfondi puudumise tõttu ei ole ühistu maksejõuetuks muutumisel hoiustajatele maksed tagatud,“ sõnas finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.
Tema sõnul ei kehti hoiuste tagamise süsteem laenuühistutele, kuna ELi direktiivis piiritletakse või kohustatakse, mille kohta tagatisskeemid kehtivad, ja hoiu-laenuühistud nende hulka ei kuulu. Kuigi olemasoleva seaduse järgi ei kehti hoiu-laenuühistus hoiustajatele tagatisskeem, võib iga riik Kessleri sõnul seda sellegipoolest ise reguleerida.
„Ütlesime ka riigikogus, et võib-olla oleks aeg natuke analüüsida seda olukorda. Kas oleks aeg hoiu-laenuühistuid täiendavalt reguleerida või kohaldada nende suhtes finantsjärelevalvet. Meie ettepanek riigikogus oli, et sellel teemal võiks dialoogi pidada,“ ütles Kessler.
Tagatisskeemi või tagatisfondi puhul saab hoiustaja tema sõnul teatud päevade jooksul kuni 100 000 eurot ja fond astub ise maksejõuetuks muutunud isiku pankrotimenetlusse. Hoiustajad ei pea muretsema, et nad ise varatuks jäävad.
„Finantsturul nagu eluski on risk ja tulu kaksikvennad. Sul ei saa olla väga tulus projekt, kus riske ei ole. Hoiu-laenuühistud on küll kõrgemat intressitulu pakkuvad, kuid nad erinevad ühistupankadest ja tavalistest pankadest, kuna pankadel on finantsjärelevalve ja nad vajavad tegevusluba,“ sõnas Kessler.
Tagatisfond on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille jaoks kehtib eraldi tagatisfondi seadus ja mis valitseb vara, mille pank kriisisündmuse puhul välja peab maksma.
Allikas: rmp.ee
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.
Enimloetud
1
3
4
5
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele