Autor: Finantsuudised.ee • 9. mai 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Esiteks on hoiu-laenuühistud erinevad, tegutsedes erinevates ärisegmentides. Ja teiseks nende mahud suurenevad, pakkudes samal ajal kõrgete intressimääradega hoiustamisvõimalusi. Kuid tagatisfondi puudumise tõttu ei ole ühistu maksejõuetuks muutumisel hoiustajatele maksed tagatud,“ sõnas finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.

Tema sõnul ei kehti hoiuste tagamise süsteem laenuühistutele, kuna ELi direktiivis piiritletakse või kohustatakse, mille kohta tagatisskeemid kehtivad, ja hoiu-laenuühistud nende hulka ei kuulu. Kuigi olemasoleva seaduse järgi ei kehti hoiu-laenuühistus hoiustajatele tagatisskeem, võib iga riik Kessleri sõnul seda sellegipoolest ise reguleerida.

„Ütlesime ka riigikogus, et võib-olla oleks aeg natuke analüüsida seda olukorda. Kas oleks aeg hoiu-laenuühistuid täiendavalt reguleerida või kohaldada nende suhtes finantsjärelevalvet. Meie ettepanek riigikogus oli, et sellel teemal võiks dialoogi pidada,“ ütles Kessler.

Tagatisskeemi või tagatisfondi puhul saab hoiustaja tema sõnul teatud päevade jooksul kuni 100 000 eurot ja fond astub ise maksejõuetuks muutunud isiku pankrotimenetlusse. Hoiustajad ei pea muretsema, et nad ise varatuks jäävad.

„Finantsturul nagu eluski on risk ja tulu kaksikvennad. Sul ei saa olla väga tulus projekt, kus riske ei ole. Hoiu-laenuühistud on küll kõrgemat intressitulu pakkuvad, kuid nad erinevad ühistupankadest ja tavalistest pankadest, kuna pankadel on finantsjärelevalve ja nad vajavad tegevusluba,“ sõnas Kessler.

Tagatisfond on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille jaoks kehtib eraldi tagatisfondi seadus ja mis valitseb vara, mille pank kriisisündmuse puhul välja peab maksma.

Allikas: rmp.ee