Uudised Finantsuudised.ee

Keskmine maksehilinemine rekordiliselt madal

Pangakaart, krediit

Eesti keskmine maksehilinemine on kõigi aegade madalaim – vaid 5,5 päeva, selgub Creditinfo Eesti AS uuringust „Eesti Ettevõtete Krediidipoliitika 2017“. Rekordilise tasemeni on jõutud viimase viie aastaga, kui maksetega hilinemine on vähenenud pea kaks korda.

Eesti maksekultuur on väga hea. Ligi 90% ettevõtetest on üldiselt rahul oma klientide maksekäitumisega. Tähtaegselt tasutud arvete osakaal moodustab 72% kõikidest väljastatud arvetest.

Samuti on mitu aastat pikenenud keskmine maksetähtaeg teinud sammu lühenemise suunas ja liikunud 16,5-lt päevalt 14,5-le päevale.

Creditinfo Eesti AS asedirektori Alar Jägeri sõnul on kauba- ja teenusekrediidi pakkujatel praegu väga head ajad: raha liigub kiiremini, protsessid on lihtsamad ja taustainfo kättesaadavus uuringute tegemiseks ei nõua erilisi investeeringuid. „Medali teine pool on kahjuks see, et krediidijuhtimine praegu firmades ei arene ja see teeb ettevõtted haavatavaks kriisiolukorras,“ sõnas Jäger.

Professionaalsete krediidialaste teenuste kasutamine on võrreldes möödunud aastaga vähenenud. Ligi viiendik firmasid kasutab meeldetuletusteenust ja krediidijärelevalvet. Inkassoteenust, mis veel neli aastat tagasi 33%ga populaarseim sisseostetav teenus oli, kasutab täna vaid 12% uuringus osalenutest.

Uue kliendi krediteerimisel kontrollib alati võlgnevusi riigile 80% Eesti ettevõtetest ja võlgnevusi teistele ettevõtetele maksehäireregistrist 57% vastanutest. Mõlemad näitajad on võrreldes möödunud aastaga suurenenud. Järjepidevalt on uute klientide puhul viimase kolme aasta jooksul suurenenud ka omaniku ja juhatuse tausta ning finantssuhtarvude kontroll.

Finantsnäitajatest peetakse krediidiotsuse tegemisel olulisimateks võlgu tarnijatele (92%) ja ostjatelt laekumata arveid (75%).

Uuringu tulemustest selgus:

— 89% ettevõtetest uurib klientide tausta enne krediidiotsuse tegemist. See on 2 protsendipunkti võrra enam kui möödunud aastal.

— Eesti firmades tegelevad krediidiküsimustega peamiselt juhid. 66%-l ettevõtetest tegeleb juht krediite puudutavate küsimustega üksi ja 9%-l ettevõtetest koos raamatupidajaga.

— Sisseostetavad krediidialased teenused on võrreldes möödunud aastaga vähenenud. Ligi viiendik firmasid kasutab meeldetuletusteenust ja krediidijärelevalvet. Inkassoteenust, mis veel 4 aastat tagasi populaarseim oli, kasutab 12% uuringus osalenutest.

— Valdav osa Eesti ettevõtetest (58%) langetab krediidiotsuse 1–3 päevaga ja sealjuures nõuab krediiditaotluse esitamist 15% ettevõtetest. Krediidiotsuste langetamiseks kuluv aeg on võrreldes möödunud aastaga pikenenud.

— Uue kliendi krediteerimisel kontrollib alati võlgnevusi riigile 80% Eesti ettevõtetest ja võlgnevusi teistele ettevõtetele (maksehäireregistrist) 57% vastanutest. Mõlemad näitajad on võrreldes möödunud aastaga suurenenud. Olemasolevate klientide puhul on samad näitajad vastavalt 35% ja 24%. Järjepidevalt on uute klientide puhul viimase kolme aasta jooksul suurenenud ka omaniku/juhatuse tausta ja finantssuhtarvude kontroll.

— Finantsnäitajatest peetakse krediidiotsuse tegemisel olulisimateks võlgu tarnijatele (92%) ja ostjatelt laekumata arveid (75%).

— Mitu aastat pidevalt pikenenud maksetähtajad on teinud hüppe lühenemise suunas. Eesti keskmine maksetähtaeg on 14,5 päeva (möödunud aastal oli see näitaja 16,5 päeva).

— Eesti ettevõtete rahulolu oma klientide maksekäitumisega on kõrge. Ligi 90% ettevõtetest on üldiselt rahul oma klientide maksekäitumisega. Tähtaegselt tasutud arvete osakaal moodustab 72% kõikidest väljastatud arvetest.

— Eesti keskmine maksehilinemine on kõigi aegade madalaim, vaid 5,5 päeva.

— Võlgnevusi tuletatakse meelde valdavalt e-kirja (84%) ja helistamise abil (73%). Aasta-aastalt on vähenenud tavakirjade saatmine, seda kasutab praegu 11% ettevõtetest.

— Võlgu jäänud klientide korral on populaarseim sanktsioon krediidi sulgemine (38%). Pea sama palju (37%) leidub ka ettevõtteid, kes sanktsioone ei kohalda.

 

Creditinfo Eesti AS (endise nimega Krediidiinfo AS) on Eesti suurim krediidiinformatsioonisektori ettevõte, kelle põhitegevuseks on Eesti ettevõtete finantsriskide maandamine. Järjekorras 17. krediidipoliitika uuring viidi läbi ajavahemikul 22.03.–27.03.2017. Valimisse kaasati juhuvaliku teel 10 000 Eestis registreeritud ja tegutsevat ettevõtet (käive üle 64000 euro).

Uuringuga saab lähemalt tutvuda SIIN.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. May 2017, 09:37